Sester Kreeka abiprogrammi lõppemisest: midagi hullu ei juhtu

Euroala rahandusministrite erakorraliselt kohtumiselt naasnud Sven Sester ütles täna lennujaamas antud pressikonverentsil, et järgmisel päeval pärast abiprogrammi lõppu ei juhtu midagi drastilist, mis tähendab, et Kreeka ei astu eurotsoonist välja; Eesti ega teiste eurotsooni riikide tagatised ei lähe käiku; küll aga suureneb Kreeka sisemine finantsiline ebastabiilsus.

Sesteri sõnul jäävad Euroopa Stabiilsusfondi (EFSF) viimased väljamaksed abiprogrammi raames, mis lõpeb selle kuu lõpus, Kreeka riigile tegemata. «Jätab selle tegemata, sest Kreeka omakorda ei ole täitnud neid lubadusi, mida ta on kunagi selle programmi sõlmisel enda õlgadele võtnud,» põhjendas ta.

Tema sõnul suurendab see finants- ja võlakriisis vaevleva riigi ebastabiilsust veelgi, sest ülehomme, mil lõpeb abiprogramm, peab sooritama Kreeka Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF)  laenu tagasimakse. «Kuna EFSF ei tee makset Kreekale, siis kindlasti on Kreekal nüüd raskendatud teha IMF-ile omakorda makset,» selgitas rahandusminister.

«See ei tähenda seda, et ta ei pruugi seda makset teha,» rõhutas ta, juhtides tähelepanu tõsi asjale, et Kreeka on siiamaani täitnud oma lubadused erinevate väljamaksete osas. Ta ütles, et kriitilistel hetkedel on Ateena suutnud leida raha sisemistest ressurssidest. «Riik on toiminud,» nentis Sester.

Kui nüüd aga juhtub, et Kreeka ei leia IMFi jaoks raha, siis on see tema hinnangul uus olukord ja suure tõenäosusega kutsutakse uus euroalaülene nõupidamine kokku.

Siiski Sesteri arvamust mööda pärast ülehomset ei juhtu midagi. «Kreeka sellega eurotsoonist ei ole välja astunud, kui programm on läbi ega ole midagi tagasi maksnud, aga kindlasti see tema sisemist finantsilist ebastabiilsust suurendab.»

Samuti rõhutas ta, et isegi halvima stsenaariumi puhul ei lähe kohe käiku Eesti antud tagatised ühele Kreeka võlausaldajale - EFSF-ile, sest esimesed laenu tagasimaksed on aastal 2022.

Kreeka referendum

«Tragikoomiline situatsioon,» kommenteeris Sester Kreeka valitsuse otsust panna rahvahääletusele kreeditoride nõudmised. Tema sõnul pannakse referendumile tingimused, mida ei ole osapooled kokku leppinud.

«Institutsioonid tegid ettepaneku läbirääkimiste ühes faasis, et nad (kreeklased - toim) näeksid, kui soovitakse teatud leevendusi, siis need võiksid olla need leevendused.» Vastavalt laenutingimuste muudatustele oleks uue kokkuleppe järgi pidanud Ateena reformima käibemaksu-, pensioni- ja riigivarade erastamissüsteemi.

«Nüüd kreeklased neid ettepanekuid ei aktsepteerinud ja need ettepanekud ei saabunud rahandusministrite laua peale lõplikuks vastuvõtmiseks,» selgitas rahandusminister, lisades, et uut kokkulepet kui sellist ei sündinud.

Tema sõnul tekitab Kreeka valitsuse hiljutine otsus korraldada sel teemal referendum küsimusi. «Kas see tähendab usaldust tänasele Kreeka valitsusele, kui Kreeka rahvas peaks need dokumendid heaks kiitma? Kui Kreeka kiidab heaks, siis kuidas edasi, kui need dokumendid ei ole (praegu kehtiva - toim) kokkuleppe osa.»

Hoolimata taaskord hoogu võtvast kriisist Kreekas, usub Sester, et Lõuna-Euroopa riik ei kujuta suurt riski Euroopa finantsstabiilsusele. «Täna on eurotsoon tugevam kui kunagi varem,» märkis rahandusminister.

Tagasi üles