Kreeka ei soovi Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF) rohkem abi, ütles riigiminister Nikos Pappas enne esmaspäevast eurotsooni tippkohtumist, millelt oodatakse lahendust maksujõuetusega silmitsi seisva Ateena võlaküsimusele.
Kreeka minister: Euroopa ei vaja IMFi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mina olen üks neist, kelle arvates ei peaks IMF Euroopas olema. Ma loodan, et me leiame lahenduse ilma tema osaluseta,» ütles peaminister Alexis Tsiprase vasakpoolse Syriza liige Pappas pühapäeval ajalehele Ethnos.
Tema väitel ei ole Euroopal Washingtonis baseeruvat IMFi vaja, sest tolle eesmärgid ei ole «põrmugi» euroopalikud. Euroopa saab hakkama «ilma tema ja ta rahata».
IMF kutsuti appi Kreekat päästma 2009. aasta lõpus, kui võlgades riik ei saanud enam rahvusvahelistelt turgudelt laenu.
EL-i osa abipaketist, millega on Kreekale ette nähtud 240 miljardit eurot laenu, kui ta nõutud reformid ja kärped teoks teeb, lõppeb juunikuuga, IMFi toetus peaks aga jätkuma 2016. aasta märtsini.
Kreeka on pidanud ELi ja IMFiga juba viis kuud läbirääkimisi reformikava üle, mis võimaldaks riigil kokkuleppe korral saada kätte abipaketi viimane 7,2 miljardi euro suurune laenumakse.
Tsipras kohtub esmaspäeval Brüsselis euroala 18 liikmesriigi peaministritega, et teha veel üks katse võlaküsimuse lahendamiseks.
Kreeka peab 30. juuniks IMF-ile tagasi maksma 1,6 miljardit eurot ning Euroopa Keskpangale 20. juuliks 3,46 miljardit eurot.