Euroopa Kohus tegi 18. juunil otsuse, mille kohaselt jäeti rahuldamata Eesti Vabariigi hagi, milles vaidlustati uus raamatupidamisdirektiiv, kirjutab Eesti Maksumaksjate Liit.
Eesti kaotas Euroopa Kohtus vaidluse raamatupidamisdirektiivi üle
19. juuni 2015, 15:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti valitsusele ei meeldinud uue direktiivi sätted, mille kohaselt ei tohi mikroettevõtjatelt enam täismahus majandusaasta aruande esitamist praegusel kujul nõuda. Eelkõige käib jutt tegevusaruandest ja rahavoogude aruandest. Kõige väiksema grupi äriühingud peaksid tulevikus esitama vaid bilansi, kasumiaruande ja minimaalse arvu lisasid. Täiendavaid andmeid võib neilt nõuda ainult maksudeklaratsioonides.
Eesti Vabariik põhjendas oma nõuet direktiiv tühistada kolme väitega, mille alus on vastavalt proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtete ning põhjendamiskohustuse rikkumine. Sisuliselt üritati saavutada olukorda, kus Eestil on õigus nõuda ka kõige väiksematelt ettevõtjatelt täismahus aruandeid. Muu hulgas põhjendati seda elektroonilise aruandluskeskkonnaga, mis teeb aruannete koostamise lihtsaks ja on halduskoormust juba piisavalt vähendanud.
Euroopa Kohus leidis, et direktiivis toodud piirang on sobiv, et saavutada üks direktiiviga järgitud eesmärkidest, mis on väikeettevõtjate halduskoormuse suurendamise piiramine. Eesti Vabariik ei ole suutnud tõendada, et direktiiv kahjustaks ülemääraselt finantsaruannete kasutajate huve võrreldes väikeettevõtjate halduskoormuse suhtes oodatavate soodsate tagajärgedega.
Eesti Maksumaksjate Liit loodab, et kohtuotsus paneb Eesti ametnikud rohkem mõtlema sellele, et väikeettevõtjate halduskoormust tuleb ka tegelikult vähendada ning paljud senised „lihtsustamise“ sammud on tegelikult halduskoormust hoopis suurendanud.
Kohtuotsuse tekstiga saab tutvuda siin.