Eesti idufirmasid toidab valdavalt piiritagune raha

TransferWise korraldas idufirmade teemalise vestlusringi

FOTO: Marek Metslaid

Eesti idufirmade saadud investeeringute dünaamika on viimaste aastate jooksul kapitaalselt muutunud ja tänasel päeval tulevad rahasüstid peamiselt teiselt poolte piiri – sealt, kuhu vähegi edukad ettevõtted hiljem ka üle kolivad.

«Kui aastal 2006 tehti esimesed investeeringud siinsetesse start-up’idesse, siis tehti seda 100 % Eesti kapitali poolt. Aastal 2015 on aga vaid 15% investeeringutest pärit Eesti kapitalilt ja kogu ülejäänud raha tuleb väliskapitalilt,» ütles Tallinna Börsi endine juht ja idufirmasid ning nende rahastamisvõimalusi analüüsiva ettevõtte Funderbeami looja Kaidi Ruusalepp tänasel idufirmasid puudutavas vestlusringis.

Kaidi Ruusalepp ja Hendrik Roonemaa tänases vestlusringis

FOTO: Marek Metslaid

Kokku on Eesti start-up’idesse investeeritud 170 miljonit eurot, millest väga suure osa võtab enda alla TransferWise.

Ruuslalepa sõnul on ka väliskapitali kvaliteet aasta-aastalt kasvanud. «Välisinvesteeringut iseloomustab täna see, et see on hästi isiklik. Lisaks rahale saame tohutult kogemusi - läbi uste avamise, läbi kontaktide võrgustiku,» ütles ta.

Küll aga pole Ruusalepa sõnul rõõmustav siinne maksukoormus, mis ka tema enda idufirmale osaks on saanud. «Pisar hakka s silma nurgast jooksma, kui ma esimest korda nägin, kui suur osa saadud investeeringust maksudele kulub. Kolmandik sisse tulnud kapitalist on läinud,» tõdes ta.

Väga suures osas tuleb tema sõnul arvestada  tööjõukulude mahuga, kuna iga inimese roll alustavas väikeettevõttes on ülisuur ja «pooleteise tuhande euro eest progeja juba tööle ei tule».

Tema sõnul on start-up’id loonuid Eestisse üle 1000 töökoha ja enam kui 100 neist on täidetud inimesega väljapoolt Eestit.

«Kuid oluline selles numbrist on iga sellise inimese võrgustik – kellega ta suhtleb, mida ta talle siin töötamisest räägib - kas see on äge, kas ta soovitab Eestis töötamist teistele,» sõnas Ruusalepp. «Just see võrgustik on hakanud kasvama viimasel ajal.

Funderbeami andmebaasis on hetkel üle 90 000 start-up ettevõtte ning üle 60 protsendi neist on kas idee otsimise või selle valideerimise faasis.

Estonian mafia liikmeks olemine avab uksi

Paraku näitab Eesti seniste edukamate idufirmade käekäik seda, et varem või hiljem viiakse suur osa arendustööst Eestist välja. Põhjusi selleks on mitmeid, kuid kasu Eesti mainele on pikaaegne.

TransferWise arendusjuht Alvar Lumberg ütles tänasel vestlusringil, et väga raske on inimestelt ka hiljem ära võtta teadmist, et üks või teine ettevõte on oma tegevust alustanud just Eestis.  «Samas tuleb aru anda, et Eesti on väike ja kuskil tuleb lagi ette, kus siinsetes oludes saab kasvada,» tõdes ta.

Alvar Lumberg

FOTO: Marek Metslaid

Endise Skype Eesti juhi ja Teleporti looja Sten Tamkivi sõnul saavad start-up’id aga omakorda rahvuslikkust ära kasutada.  «Estonian mafia liikmeks olemine on tänasel päeval alustavatele ettevõtele juba reaalne abi,» tõdes ta. «See on silt, mis avab sulle uksi.»

Tamkivi sõnul iseloomustab Eesti idufirmasid veel see, et kui need on õnnestunud edukalt maha müüa, siis saadud raha investeeritakse uuesti uute idufirmade loomisse.

LHV jaepanganduse juhi Andres Kitteri sõnul ei ole aga välisturgudel tegutsevad ettevõtteid Eestis hoida pragmaatilistel põhjustel .

«Vaadakem kasvõi seda, kui keeruline on Eesti OÜ-l USA-s pangakontot avada,» tõdes Kitter. «Ükskõik, kui palju me ka Eesti idufirmade umber aurat ei loo, vaadatakse meid ikka väikese riigina kuskil arusaamatus juridiktsioonis. Palju lihtsam on tegutseda näiteks koos suurte koostööpartneritega.»

Ta lisas, et idufirmad on kahtlematult head koostöö teerajajajd ka olemasolevate suurettevõtete jaoks. «Üks ring suhteid on juba idufirmade poolt loodud ja võimalikke investoreid leitud,» lisas ta.

Tagasi üles