Inflatsiooni arvestades saavad tänavused Nobeli preemia laureaadid autasuks viimase kümnendi väikseima rahasumma.
Nobeli preemiad kriisi tõttu kleenukesed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt oli Nobeli fond tänavust kitsast olukorda silmas pidades juba kaheksandat aastat järjest sunnitud väljamakstava summa kinni külmutama.
Kõik kuus väljavalitut saavad 10 miljonit Rootsi krooni. Summa püsib muutumatuna alates aastast 2001, reaalne väärtus oli aga nii väike viimati 1999. aastal.
Fond kaotas 2008. aasta finantskriisis oma väärtusest 22,3 protsenti ning on pärast seda kergelt kosunud. Samas oli fond möödunud aasta lõpus väärt vaid 3,11 miljardit Rootsi krooni. Mis on ligi kolmandik vähem, kui tipphetkedel kümme aastat tagasi – internetibuumi päevil.
Auhinnarahade kokkukuivamine on teravaks kontrastiks eelnenud aastakümnega, mil väljamaksed kasvasid pea iga aastaga.
Kõige madalam seis oli aastal 1919, mil laureaadid said reaalväärtuses kätte vaid 2,2 miljonit Rootsi krooni. Kui fond 1901. aastal asutati, oli autasusumma 7,9 miljonit Rootsi krooni. See tase püüti kinni alles aastal 1991.
Nobel Foundation investeerib ülemaailmselt erinevatesse varadesse alates aktsiatest kuni kinnisvarani, säilitamaks Rootsi töösturi ja dünamiidi leiutaja Alfred Nobeli varandust ning maksmaks välja tema kuulsaid preemiaid. Viimased kümme aastat on fondi jaoks aga olnud tormilised.
Tegevdirektor Michael Sohlman ütles, et üldiselt on fondi olukord hea. Summa on Nobeli pärandusest ligi kaks korda suurem, inflatsiooni arvestades. Tuleva aasta auhindade suhtes tehakse otsus aprillikuus.
Sohlman rõhutas, et tänu Rootsi krooni kallinemisele on sularahaline väärtus paljude välismaiste laureaatide jaoks kasvanud. Kroon on ammutanud jõudu Rootsi majanduse taastumisest ja riigirahanduse heast seisust, mistõttu on sellest saanud pelgupaik paljudele, kes eurotsooni ja Suurbritannia raskete võlgade ja suurte puudujääkide pärast mures on.
Eriti tugevalt on Rootsi kroon tõusnud Briti naela suhtes. Kui aastal 2001 oli 10 miljoni kroonine autasu väärt 668 000 naela, siis täna on väärtus naelades 930 000.
Mis oli rõõmusõnumiks esimesele kolmele tänavusele võitjale, kes kõik juhtuvad elama Suurbritannias.
Nobel kehtestas oma 1895. aastal kirjutatud testamendis, et tema varanduse tulud tuleb investeerida «kindlatesse väärtpaberitesse, millest tõusev kasum omakorda tuleb jagada iga-aastaselt välja isikutele, kes inimkonnale suurimat kasu on toonud».
Fondi väärtus kahanes pidevalt kuni 1950. aastateni, mil Rootsi valitsus andis loa reegleid lõdvendada ning avardada varade valikut, kuhu investeerida tohib. Tänaseks on veidi üle poole fondist investeeritud globaalaktsiatesse, viiendik fikseeritud tuluga väärtpaberitesse ja 28 protsenti alternatiivsetesse investeeringutesse nagu riskifondid ja kinnisvara.
Sohlman ütles, et pärast kriisi on riskikontrolli parandatud, indeksitega seotud investeeringute osakaalu on suurendatud. Samas pooldab fond jätkuvalt aktiivset haldusstiili, teenust ostetakse sisse nii Euroopast, USAst kui Aasiast.
Investeerimise eetikanormid ei kuulu avaldamisele.
Copyright The Financial Times Limited 2010.