Tänasest riigikontrolli auditist selgub, et majandusarengu tulevikuväljavaadete parandamiseks peab riik läbi viima tööhõivereformi ning lubama riiki optimaalsel hulgal kvalifitseeritud võõrtööjõudu.
Riigikontroll: sisserändajad ei koorma Eesti sotsiaalsüsteemi
17. juuni 2015, 10:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prognooside järgi väheneb lähema viie aasta jooksul tööealiste inimeste hulk ligikaudu 50 000 võrra ning aastaks 2040 on praegusega võrreldes vähem 165 000 maksumaksjat. Samal ajal suureneb 65-aastaste ja vanemate inimeste arv viie aasta jooksul ligi 24 000 võrra ning aastaks 2040 on Eestis praegusega võrreldes 88 000 pensioniealist isikut rohkem.
Hoolimata maksumaksjate hulga vähenemisest, peab riik suutma üleval pidada pensioni- ja ravikindlustussüsteemi ning ühiskonda tervikuna. Seetõttu peetakse auditis Eesti elanike elatustaseme säilimise ja majandusarengu tagamise seisukohalt oluliseks, et kõik otsiks aktiivselt lahendusi ühiskonna vajadusi katva tulu leidmiseks.
Olemasolevat süsteemi reformides on võimalik mitteaktiivset rahvastikku senisest enam tööturule tuua ja seeläbi tootlikust kasvatada, kuid kuna muudatused annavad tulemusi alles tulevikus, ei saa nende mõju piisavuses kindel olla. Auditist selgub, et kuigi Eestis on võimalik katta arvestatav osa tööjõuvajadusest riigisiseselt, siis sellest majandusarengu tagamiseks siiski ei piisa. Seetõttu on vajalik kasutada teadmisi ja oskusi, mida saavad pakkuda väljastpoolt Eestit riiki saabujad.
Riigi huvides on eelkõige kvalifitseeritud tööjõud
Riik on seadnud eesmärgiks eelkõige tippspetsialistide sisserände, kuid aastatel 2005-2013 saabus kolmandatest riikidest töörände raames Eestisse ennekõike oskustöölisi. Peamiselt kõrget kvalifikatsiooni nõudvatel tegevusaladel asub Eestis tööle ligikaudu kolmandik sisserännanutest.
Auditijuht Liisi Uderi sõnul keskendub Riigikontrolli uuring eelkõige välismaiste tippspetsialistidega seonduvale, sest nende siia meelitamine on riikliku poliitika üheks eesmärgiks. Samas pole tema hinnangul vähemtähtis ka madalapalgaline tööjõud, mille vajadus suureneb rahvastiku vananedes samamoodi: «lähimate aastate jooksul jääb meil inimesi puudu igalt elualalt, kuid selle probleemi lahendamisel on abiks pereränne,» selgitas Uder siin elavate välismaalaste juurde tulevate pereliikmete rakendamisvõimalusi. Hetkel töötab pererände raames Eestisse saabunutest vaid kolmandik.
Riigikontrolör Alar Karis leiab aga, et tööjõupuuduse probleem madalapalgalistel ametikohtadel on tänu tehnoloogia arengule taandumas.
Eesti peab tipsspetsialistide saabumise nimel pingutama
Auditis rõhutatakse, et kui Eesti riik soovib kvalifitseeritud tööjõu ligitõmbamises edukas olla, tuleb siia saabujatele tagada sobiv, avarast maailmakäsitlusest lähtuv töö- ja elukeskkond. Hetkel jätab Eesti riigi ja ühiskonna võimekus sisserändajate vastuvõtmiseks, kohanemiseks ja lõimimiseks, soovida.
Riigikontrolör Alar Karis leiab, et kvalifitseeritud tööjõu Eestisse meelitamiseks peab siia tulnutel riigiga side tekkima. «Üks võimalus on see, et riiki saabuvatele välistudengitele luuakse side kas ülikooli või ettevõtjatega. Seda saab luua kas või välismaiste tudengite erasektorisse praktikale saatmise abil, tähtis on, et see side tekiks, sest pärast on juba hilja,» selgitas Karis. Tema sõnul on sideme mittetekkimise korral välismaisel tippspetsialistil tööturule sisenemine juba oluliselt keerulisem ning seetõttu eelistatakse riigist lahkumist.
Alates 2013. aastast kehtiva palgakriteeriumi kohaselt tuleb töörände raames riiki sisenevatele tippspetsialistidele maksta vähemalt kahekordne Eesti keskmine palk.
Hetkel paistab Eesti uuringute andmetel silma riigina, kus meelestatus immigrantide suhtes on võrreldes teiste riikidega märgatavalt negatiivsem. Kui OECD riikide keskmine vähemuste sallivuse indeks on üle 60 protsendi, siis Eestis on see organisatsiooni kuuluvate riikide võrdluses madalaim ehk 27 protsenti.
Auditi kohaselt vähendab kvalifitseeritud töötajate jaoks Eesti kui sihtriigi atraktiivsust info ja teenuste vähene kättesaadavus võõrkeeltes, lasteaedade ja koolide ebapiisav valmisolek välismaise päritoluga laste vastuvõtuks ning ühiskonna ja tööandjate küllaltki negatiivne suhtumine välispäritolu inimestesse.
Riigikontrolli hinnangul pole suur osa üldhariduskoole ja lasteaedu valmistunud uussisserändajate lastega tegelemiseks ning välismaalastest lapsevanemad on seetõttu kogenud kooli tõrjuvat hoiakut teisest riigist pärit õpilaste vastuvõtmisel.
Probleemiks on ka erinevate tugimeetmete vähene jõudmine uusimmigrantidest õppuriteni, kellest 80 protsenti vajavad õppetöös täiendavat abi. Samuti tekitab muret kohalike omavalitsuste passiivne hoiak välismaalastele teenuste pakkumisel. Peamiseks takistuseks on teenuste kohta käiva teabe puudumine inglise keeles ning vähene koostöö teiste asjassepuutuvate asutustega nagu näiteks ülikoolid ja ettevõtjad.
Sisserändajad sotsiaalsüsteemi ei koorma
Riigikontrolli uuringust selgub, et seni Eestisse sisserännanud inimesed ei ole riiklikule sotsiaalsüsteemile koormaks ning uusasunikud saavad toetusi keskmiselt vähem kui kohalik elanikkond.
Näiteks sai toimetulekutoetust 2013. aastal 2,7 protsenti Eesti elanikkonnast ning 1,5% sisserändajatest. Samuti said töötuna arvelolevad sisserändajad toetust vaid kolmandikul juhtudest, samas kui alaliste näitajate puhul on see näitaja ligikaudu pool või rohkem.
Sellegipoolest põhjustab võõrtööjõu Eestisse saabumine sotsiaalseid probleeme tulevikus. Alar Karis leiab, et välismaalt pärit kvalfitiseeritud inimeste riiki tulemine võib kohapealse, eestlastele mõeldud väljaõppe kvaliteeti langetada. «See on üks oht, millest auditis ei jõutud rääkida. Ühel hetkel võib tekkida olukord, kus oma inimesi pole võtta kuna Eestis puuduvad vastavad õppeprogrammid. Nii on juhtunud näiteks Ameerika Ühendriikides, kus insenärid ostetakse välismaalt sisse, kuid nagu me teame, nende enda inimeste tase loodusteaduste ja matemaatika valdkonnas on seetõttu nõrk,» tõi Karis näite.
Auditijuht Liisi Uder aga probleemi nii suurena ei näe: «arvestada tuleb ka seda, et neid keda koolitada, jääb Eestis samuti vähemaks,» ütles ta.
Keskenduda tuleks ka välismaale läinud Eestlaste tagasi toomisele
Kuigi auditi kohaselt kõrgharidusega inimesed Eestist enamikel juhtudel välja ei rända, tuleb sellegipoolest senisest rohkem panustada välismaal elavate eestlaste koju toomisele.
Ise välismaal elanud Alar Karis arvab, et alati pole inimeste Eestisse naasmisel palk peamiseks motivaatoriks, vaid tähtis on see, et välismaal õppinud ja töötanud inimene leiaks erialast rakendust ka Eestis. «Ka mul polnud otsest põhjust Eestisse tagasi tulla, kuid mulle pakuti võimalust teha seda, mida hästi oskan. Mulle anti võimalused ja ressursid, kuid palk oli 2 korda väiksem kui välismaal. Inimene peab saama teha tööd, milleks ta on kvalifitseeritud ja välja õppinud,» tõi Karis oma kogemuse põhjal näite.
Liisi Uder leiab aga, et soovi kodumaale kasvatab eelkõige kodutunde olemasolu. «Tunne, et Eestis on hea elada toob inimesed tagasi,» ütles ta.