Noarootsi tuulepargi müra meelitab ligi rahaküsijaid
6. oktoober 2010, 08:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Balti riikide suurim tuulepark Noarootsis paneb mitmeid kohalikke elanikke kurtma hiigeltuulikute mürast ja vibratsioonist tingitud tervisehädade üle ja ajendab vallavalitsust probleemide leevendamiseks raha küsima.
Noarootsi vallavanem Aivar Kroon ütles eile, et tema arvates oleks mõistlik, kui Eesti Energia maksaks valla kassasse iga tuulest toodetud kilovatt-tunni eest kaks senti. Parimal juhul toodavad sealsed tuulikud aastas 100 GWh elektrit, seega võiks vallakassa saada kaks miljonit krooni aastas.
Kroon märkis, et siis oleks vallavalitsusel raha, et tegeleda tuulepargi mürast ja vibratsioonist põhjustatud probleemidega. Üks häälekamaid uue tuulepargi kritiseerijaid on olnud ärimees Rein Sepp, kelle vanematekodu asub pargi vahetus naabruses Suur-Nõmmkülas. Sepp rääkis, et tuulikud põhjustavad peavalu, iiveldust ja keskendumisraskusi.
Kingituseks pliidipuud
Kui Eesti Energia Sepa vanematekodu krundi mõistliku hinna eest ära ostaks, oleks ta nõus lahkuma ja edaspidi loobuma avalikust arutelust tuuleparkide mõjust inimese tervisele. Mõistlik summa tema vanematekodu eest oleks Sepa arvates pool miljonit krooni.
Et õnn peitub rahas, tõestab seegi, et Eesti Energia kinkis suvel tuulepargi ümber elavatele inimestele umbes kümme ruumi saetud-lõhutud pliidipuid.
«Kümme ruumi puid said kõik, kes protestisid,» rääkis üks Suur-Nõmmküla inimene. «Ega ma ei nurise, ilusti lõhutud ja saetud.»
Oma nime ei tahtnud ta lehes näha. Ometi oleks ta olnud üks neist, kes Postimehe eilsel kiirvisiidil oleks võinud rääkida, kuidas 13 hiigeltuuliku (100 meetrit masti ja 50 meetri pikkused tiivikulabad) pöörlemise ja pidurdamise müra ta elu mõjutab. Või kui täpne olla, siis 13 tuulikut kuuluvad Eesti Energiale, kolm Nelja Energiale ja kolme ehitus on veel pooleli.
Eile, kui tuulikud täie hooga töötasid, oli tema õuel seistes pöörlemise müra selgelt kuulda, rääkimata pidurdamisel ja tuulikupea pööramisel tekkivast krigisevast ja sireenilaadsest helist. Tuulepargi töö müra oli võrreldav suures kõrguses ülelendava reisilennuki omaga. Seda on kuulda, ei saa eitada. Aga milline on selle mõju inimese tervisele?
«Ma elan tööstuspiirkonnas, mitte maal, kus ma enne elasin,» lausus Sepp. «Meil on samad probleemid, nagu internetist lugeda võib, kui ka maailmas teistel tuulikute lähedal elavatel inimestel.»
Sepp märkis, e Eesti Energia on tuulikute pidurdussüsteemist tingitud krigisevaid helisid püüdnud summutada generaatorigondleid hooldades, kuid probleem pole saanud lahendust.
«Kas teadmatusest või mitte, aga tuulikud on ehitatud külale liiga lähedale, mõistlik oleks talud üles osta,» lausus Sepp. «Keskkonnamõjude hindamise aruteludel valetati meile, et midagi pole kuulda, et müra on võrreldav puudelehtede sahinaga.»
Napilt aasta Noarootsi vallavanema ametit pidanud Kroon on selle aja jooksul saatnud majandusministeeriumile mitu kirja. Ühes soovitas ta ehitusnorme täiendada, et tulevikus ei ehitataks tuulikuid elumajadele lähemale kui kaks kilomeetrit. Selle ettepaneku lükkas ministeerium tagasi.
Viimases kirjas soovib Kroon, et sõltumatu ekspert mõõdaks pikka aega Aulepa tuulepargi mürataset. Eesti tervisekaitseameti müramõõtmistulemused vallavalitsust ei rahulda. Viimases kirjas ähvardas Kroon, et kui uusi mõõtmisi ei tule, võtab vallavalitsus tuulepargilt tegevusloa.
Eile ütles ta Postimehele, et viimane oli tühisõnaline ähvardus, sest ta saab väga hästi aru, et miljardikroonist investeeringut enam seisma ei pane.
Saab kroonimiljonäriks
Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte juht Ando Leppiman märkis, et müratase vastab Noarootsis normidele. «Kui keegi arvab teisiti, peab seadusi ringi tegema,» kostis ta.
Leppiman lisas, et ettevõte on huvitatud probleemide lahendamisest. «Kui keegi on huvitatud kompensatsioonist, siis pöördugu meie poole,» lausus ta.
Sealsamas Suur-Nõmmkülas elav talunik Paul Pigul aga müra üle ei kurda. «Vahel on tore vaadata, kuidas tuulikute tiivad ringi käivad,» rääkis ta. «Istud kiviaia peal ja vaatad.»
Piguli maadel on kolm tuulikut. Eesti Energia maksab talle renti. Täpset summat ei taha ta öelda, aga 20 aastaga peaks tuulikurent tegema temast kroonimiljonäri. Kui ta ühtegi senti teenitud rahast ära ei kulutaks.