Vaatamata riiklikele ja eraviisilistele pingutustele naisterahvaid ülespoole upitada ei ole meeste domineerimine Euroopa ärimaailma tipus viimase kahe aastaga märgatavalt vähenenud.
Meesbosside ülekaal Euroopas visa taanduma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
300 suurima Euroopa firma juhatustes on naisi vaid 11,7 protsenti, mis on küll kergelt parem võrreldes kahe aasta taguse 8,5 protsendiga. Tegevjuhi või nõukogu esimehe kohal on naisi vaid seitse, igast viiest firmast ühe juhatus koosneb aga täielikult meestest, selgub värbamisfirma Russell Reynoldsi uuringust.
Russell Reynoldsi Euroopa juhtivtöötajate osakonna juhataja Luke Meynell ütles, et progressi pidurdab ilmselt majanduslangusest tingitud riskivõtmist võõrastav meeleolu.
«Võttes arvesse kandidaatide kõrget kvaliteeti, olen ma üllatunud, et naisjuhtide arv kiiremini ei kasva. Täiesti võimalik, et olukord oleks hoopis teine, kui ettevõtted ei oleks selles krediidikriisi järgses keskkonnas riskide suhtes nii ettevaatlikuks muutunud. Seetõttu ei ole hetkel kerge teha otsust erakordselt talendikate naiste kasuks.»
Väga võimalik, et ülalmainitud andmete valguses suureneb surve valitsustele ja regulaatoritele veelgi – kõikvõimalike kvootide ja määruste näol.
Euroopa Komisjon on hoiatanud, et kui firmad vabatahtlikult juhatustes soolist tasakaalu jalule ei sea, siis tuleb neid ilmselt selleks sundida.
Samas selgus Russell Reynoldsi uuringust, et riigiti on olukord üsna erinev. Kõige kindlamini näivadki toimivat ametlikud kvoodid.
Norras, kus kvoodid kehtestati aastal 2006, on iga firma juhatuses vähemalt üks naine, 83 protsendi firmade puhul on neid isegi üle kolme.
Hispaania sai omad kvoodid 2008. aastal. Pärast seda on naiste arv ettevõtete juhatustes kasvanud 67 protsendi võrra – kuigi sõnakuulmatuse eest ei ole mingeid sanktsioone.
Suurbritannia on naisjuhtide protsendi poolest viiendal kohal, eespool siis vaid Põhjamaad ja Hispaania. Vähemalt ühe naissoost juhatuse liikmega võivad uhkustada 84 protsenti Briti firmadest, üle kolme on naisi 17,5 protsendi firmade juhtimise juures.
Meynell ütles, et mõnes sektoris käib naiste värbamine kergemini kui teistes.
«Tööstusharude lõikes on olukord erinev, kuid kui keegi soovib imtingimata inimest, kes on juba varem kuskil tegevjuhi ametiti pidanud, siis leiab ta tõenäoliselt sellise standardse, kopitanud ja kahvatu 58. aastakäigu meesisendi. Sest naisi, kes ka varem firmat oleks juhtinud, ei leidu palju,» ütles Meynell.
«Eriti nafta ja gaasi, masinaehituse ja loodusvarade kaevandamise sektorites on kogenud ja kvalifitseeritud naisjuhte raske leida,» täpsustas ta.
Copyright The Financial Times Limited 2010.