Vaata, millised on levinumad rahapesuskeemid Eestis

Euro.

FOTO: Elmo Riig/SAKALA

Kuigi krüptorahad pakuvad uusi väljakutseid, pole kuskile kadunud ka juba tuntud skeemid, selgub rahapesu andmeüroo aastaraamatust.

Krüptorahad

Eelmise sajandi lõpul tekkisid krüptorahad. Ning kuigi see tegi e-kaubanduse kasutajate elu lihtsamaks, võimaldas anonüümsus korda saata ka valgustkartvaid tegusid.

«Uue sajandi esimese viie aastaga jõudsid ka mõ­ned Eestist pärit ettevõtjad, kes uute digitaalsete makseva­hendite teenust pakkuma hakkasid, olukorda, kus nende kaudu pesti suuri summasid küberkuritegudest saadud raha. Esinenud on terrorismi rahastamise juhtumeid,» sedastab aastaraamat.

Oma maine päästmiseks tegi Eesti 2008. aastal rahapesu tõkestamise seadusesse mõiste «alternatiivne maksevahend,» millega saab klientidele teenust osutada nendega silmast-silma kohtumata kuni 1000 eurot kuus. Krüptorahad käivad sinna alla.

Krüptorahasid on tänaseks üle 500. Maksevahendina on nad kasutatavad ühiskondli­ku kirjutamata kokkuleppe näol ning nende hind sõltub nõudluse ja pakkumise vahekorrast vabaturul. «Kuigi krüptova­luutad on praktikas oma küündimatust pärisraha asendaja­tena korduvalt tõestanud, jätkub veel piisavalt entusiaste, kes loodavad, et kuskil tulevikus võib krüptoraha pärisraha koha maailmamajanduses omale haarata ning arendavad ideed edasi niivõrd, kuivõrd see võimalik on,» sedastab raamat.

Ent kiire rikastumise aeg on möödas. Krüp­toraha hinnakõikumine on suur ja võib ulatuda kuni 2–3 protsendini päevas või 20-30 protsendini nädalas.

Teiseks on kaevandamine muu­tunud nii töömahukaks, et tehtud kulutused ületavad tihti võimaliku tulu. Kolmandaks ei kaitse süsteem iseenesest krüptoraha müüjaid kelmidest ostjate vastu, kes võivad TOR ja teiste abivahendite abil endale piisava anonüümsu­se hankida ning ostetud krüptovaluuta eest pahaaimamatu­le müüjale varastatud rahaga (ka otse ohvri pangakontolt) maksta.

Sellisel juhul tuleb krüptoraha müüjal varastatu ta­gastada ning tal on õigus nõuda ostjalt krüptoraha tagasta­mist või raha väljamaksmist, kui ta selle ostja veel üles leiab. Vastasel juhul tuleb tehing kahjumisse kanda.

Lisaks saab välja tuua krüptovaluutade atraktiivsuse kur­jategijate hulgas ka tänapäeval – ühe tuntuima internetis tegutsenud narkootikumide kaubitsemise «musta turu», Silk Road’i teenuste tarbijad kasutasid tasumiseks aktiivselt näilist anonüümsust pakkuvaid bitcoine. FBI sulges veebi­lehe ning hinnanguliselt oli nimetatud turu aastakäibeks 2012. aastal 15 miljonit USA dollarit.

Müüdud narkootiku­mide eest tasuti bitcoinides koguväärtuses üle 1,2 miljardi USD. Uurimise käigus suudeti konfiskeerida bitcoine väär­tuses ca 4 miljonit USD.

Arvutikelmused

Enamik rahapesu andmebüroo poolt õiguskaitseasutuste­le edastatud materjalidest oli 2014. aastal seotud arvutikel­mustega ehk pettuse teel saadud raha edastamisega erine­vate isikute kontodele, kus see erinevaid skeeme kasutades sularahas välja võeti.

Raha võetakse kontodelt sularahas välja kas Eestis või naaberriikides, enamasti Lätis. Samuti on juhtumeid, kus sularaha võetakse välja vastavat teenust pakkuvate ettevõ­tete kaudu. Kui konto omanik on oma konto ja pangakaardi kasutamise õiguse ise edasi müünud, võetakse kontodele pettusega saabunud rahalised vahendid välja juba kolman­date isikute poolt, kellel selleks aga õigust ei ole. Vastutus pettusega saadud raha edasikandmise eest jääb ka konto õigele omanikule.

«2014. aastal sagenesid juhtumid, kus phishingu teel ohv­rite pangakontodele juurdepääsu saanud rahade kättesaa­miseks kasutati isikuid, kellega võeti e-kirjade kaudu ühen­dust ja pakuti tööd,» kirjeldas aastaraamat. Tööpakkumised olid väga erinevad – alates välisriigi ettevõtte piirkondliku finantsjuhi ameti­kohast kuni reisikorraldajani.

Sellised juhtumid lõppesid alati sellega, et varem või hiljem kanti nende isi­kute kontodele raha, mis paluti sularahas välja võtta ja ra­hasiirdamisettevõtte kaudu edastada välisriiki eraisikule.

Ka siin on krüptoraha kelmidele abiks. Mullu oli esimene juhtum, kus raha varastati välisriigi pangakonto omanikult. Foorumist otsiti foorumist bitcoinide vahendaja, kes oli pärit Eestist. Talle jäeti mulje, et raha kannab kontoomanik, kes soovib osta bitcoine.

«Tööportaalid» ja «armastus internetis»

Rahapesu andmebüroo hoiatab tööpakkumiste eest, mille tegelik eesmärk on suure tõenäosusega värvata inimesi ra­hapesuskeemidesse. Skeemi eestvedajad võtavad tööotsi­jatega e-posti teel ühendust ning pakuvad tööd välisfirmas.

Tööotsijatele saadetakse inglise keeles korrektselt vormis­tatud töökirjeldus ja -leping. Pakutavate tööülesannete hulka kuulub tavaliselt oma pangakontole välisriigist lae­kuva summa sularahas väljavõtmine ja edasisaatmine mõ­nele eraisikule, reeglina Venemaale või Ukrainasse.

On veel petturid, kes võta­vad internetis kas sotsiaalvõrgustike või e-kirjade teel ühen­dust ja esitlevad end üksiku kirjasõpra otsiva inimesena. «Nad suudavad jätta endast äärmiselt positiivse mulje ja loetud nädalate jooksul on oh­ver veendumusel, et on leidnud hingesugulase või lausa elu armastuse,» kirjeldas aastaraamat. 

Tihti kasutavad petturid valesid fotosid ja pro­fiile ning jätavad endast mulje näiteks kui Kesk-Aafrikas missioonil olevast USA armee sõdurist. Üldjuhul toimuvad suhtlemised e-kirjade või ka näiteks Skype’i teel, kuigi vii­masel juhul väidetakse, et asutakse kehva leviga piirkonnas ja seetõttu ei ole võimalik videokõnet teha.

Kui ohver tun­dub kurjategijatele juba «küps,» mõeldakse välja legend ja palutakse raha. Näiteks väidetakse, et toimus õnnetus ja vajatakse väga kiiresti haiglaravi jaoks raha laenuks.

«Samuti võidakse raha paluda lühiajaliste finantsraskuste tõttu näi­teks lennupileti ostmise jaoks, et Eestisse elama tulla ja ohvriga abielluda. Erinevaid legende ja usutavaid põhju­seid on piiramatult,» hoiatas rahapesu andmebüroo aastaraamat. 

Tagasi üles