Eesti-Saksa uudne metoodika mõõdab satelliidilt vilja ja rohu kõrguse
11. juuni 2015, 09:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti teadlased arendavad koostöös Saksa kosmosekeskuse ja Eesti talunikega uudset metoodikat vilja ja rohu kõrguse mõõtmiseks satelliidilt - Saksa kosmosekeskuse TanDEM-X satelliit mõõdab kõrgust 700 kõrguselt kauguselt kosmosest umbes 10 sentimeetri täpsusega.
Tartu teadlased on ühed vähestest maailmas, kelle käsutusse satelliidi andmed jõuavad. Sel suvel tehakse nende abil eksperiment Rannu testalal. Lisaks satelliidipiltidele tehakse koostöös Eesti maaülikooli ja Rannu testala talunikega mõõtmisi välitöödel, mille käigus mõõdetakse rohu- ja põllukultuuride kõrgust, kuiva ja märga biomassi ning mullaniiskust.
Andmete kogumisele järgneb sügisel analüüs, mille tulemusel täiustatakse kõrguse hindamiseks vajalikku andmetöötluse metoodikat. Tulevikus saab sellest komponent täppisviljeluse rakendusteks, et talunikud saaksid oma põldudest parema ülevaate ning saadud info põhjal targemaid otsuseid teha.
Teadlaste hinnangul on teenuse sihtrühmaks eelkõige suurtalunikud. «Eesti talunikud on tehnoloogiliselt üpris arenenud, nii et nad võiksid seda teenust kasutada küll,» leidis teadlasgrupi esindaja, Tartu observatooriumi teadur Kaupo Voormansik.
«Põldude olukorrast pildi ette saamiseks pole välitöödel põldude läbikäimine just kõige kuluefektiivsem tegevus. Eestis talud on pindalalt üsna suured, nii et sellise rakenduse kasutamine tasub ära,» lisas ta.
TanDEM-X oli algselt planeeritud peamiselt kaardistama seni täpseimat ülemaailmset kõrgusmudelit. Peagi selgus, et satelliitide signaal läbistab taimestikku arvatust paremini ning ilmnesid mitmed metsandus- ja põllumajandusrakenduste arendamise võimalused.
Metsa kõrguse mõõtmise rakendus on ennast juba viimaste aastate eksperimentides tõestanud.
Voormansiku sõnul on olenevalt metsa tihedusest, aastaajast ja homogeensusest võimalik metsa kõrgust mõõta kuni ühe meetri täpsusega. Metsa kõrguse hindamise rakenduse arendamisse on andnud oma panuse ka Tartu ülikooli doktorant Aire Olesk ja AS Regio.
«Aire Oleski tööde põhjal näib, et täpsemaid tulemusi saab metsa kõrguse mõõtmiseks just miinuskraadidega ilmaga ja raagus aastaajal,» lisas teadur.
Sellel kevadel manööverdati TanDEM-X satelliitide paar orbiidil pikema vahekauguse peale (umbes 2 km), mille tulemusena muutus interferomeeter veelgi täpsemaks ning metsa kõrguse mõõtmise asemel peaks nüüd olema võimalik ka vilja ja rohu kõrgust mõõta umbes 10 cm täpsusega.
Seda, kuidas see praktikas töötab ja milliseid võimalikke probleeme tuleb täpse metoodika loomiseks lahendada, näitab suvel toimuv eksperiment.