iDeal kampaania

Kuidas maailmakuulsad kalakrõpsud kolme kuuga valmis said

Ideedest pungil: Velveti loovjuht Janno Siimar.

FOTO: Erakogu

Kui meie kaluritel on saagi rahaks tegemisega kirjeldamatuid raskusi, siis filipiinlased panid ränga konkurentsi tingimustes pea tööle ning valmistavad kalast krõpse. Neile sööstis vabatahtlikuna turundamisideedega appi disainiagentuuri Velvet loovjuht Janno Siimar.

Tellijale

Eestis tegutseva heategevusliku mittetulundusühingu Andakidz (mille juhtmõte on, et kui vanemad saavad eluga paremini hakkama, siis saavad ka lapsed) eestvõttel, selle juhi Robin Gurney kutsel ja välisministeeriumi arengukoostöö programmi toel sõitiski Janno Siimar kohale, et Talisay küla umbes 40 perest koosneva kalurikooperatiivi TAFIAS tilaapiakrõpsude ärile hoog sisse anda. Võttis kaugele maale oma peregi kaasa.Kuna Janno Siimar pole hariduselt ega ametilt toiduainetööstuse tehnoloog, ei sekkunud ta krõpsude valmistamise protsessi. Krõpse oli tehtud seal ju ennegi: tilaapia, mida kohalikud mehed omarajatud kalakasvanduses – et olla sõltumatud ookeani tujudest – ise kasvatavad, tehakse fileeks. Seejärel ümbritsetakse kalatükk tavalisest makaronimasinast väljutatud tainaga, mis koosneb jahust, munast, suvikõrvitsast, malunggay'st, õlist, piprast ja muudest maitseainetest. Siis lõikavad naised tainaga kaetud fileetüki noaga parajateks paladeks ning edasi rändavad need fritüüri. Järgneb kuivatamine, ning tulemus meenutab pigem natšot kui kartulikrõpsu. Nüüd tuleb krõpsud pakki panna ja siis säilib see suupärane kraam kolm kuud.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles