Uuring: eestlaste hinnangul ei kannata mobiilis videot vaadata

Meediatarbijate hinnangul on ekraani suurus oluline.

FOTO: YONHAP/REUTERS

Uuringufirma Nielsen korraldatud ulatuslikust ülemaailmsest digitaalmaastiku uuringust selgub, et valdav osa meediatarbijaist peab ekraani suurust väga oluliseks, eelistab vaadata saateid kavas toodud aegadel, kuid peab oluliseks vabadust osas vaadata asju ajast ja kohast sõltumata.

«Kui alles kümmekond aastat tagasi oli tehnoloogiline trend üha väiksemamõõdulisema riistvara suunas, siis laienevad võimalused sisutootmise osas, seda eriti videosisu segmendis, soosivad suuri ekraane, mis samal ajal ei teeks mööndusi mobiilsuse osas,» ütles Nielsen Eesti juht Margo Kurisoo Postimehele.

Nii peavad eestlased ekraani suurust videosisu tarbimisel vägagi oluliseks – koguni 71% vastanutest nentis, et mida suurem ekraan, seda parem. Kogu maailmas on see näitaja 63%.

Eestlased eelistavad tahvelarvutite üha suurenevast populaarsusest hoolimata videosisu vaadata pigem sülearvutitest.

Tahvelarvutitest ja telefonidest videote vaatamist peavad eestlased pigem ebamugavaks – üksnes 13% eestlastest arvab, et mobiiltelefonist videote vaatamine on  mugav. Maailmas on see näitaja 59%.

Lisaks: kõigest 23% arvab, et tahvelarvuti on videote vaatamiseks sama hea kui sülearvuti - võrreldes 53% kõikidest vastanutest üle maailma.

Koguni 76% vastanutest naudivad vabadust olla ühenduses mistahes ajal olenemata kohast. Eestlased usuvad vahetu suhtlemise asendumist elektroonilise suhtlemisega.

«Üks asi on hinnata ühiskonnas toimuvaid suhtlemismustreid distantsilt ja tunnetuslikult, teine asi on aga inimeste enesepeegeldus ja veendumus, mis näitab, et ligikaudu seitse inimest kümnest usub, et näost-näkku suhtlus on asendumas elektroonilisega,» ütles Margo Kurisoo.

Eestis on see näitaja 53% ja Kurisoo sõnul võib oletada, et see number on tõusuteel: uute tehnoloogiate areng muudab digitaalse maastiku iga aastaga järjest rahvarohkemaks ning sealjuures muutuvad drastiliselt ka viisid, kuidas me maailmaga suhtleme, elame, töötame. Kantavad seadmed, nutikellad ja targad autod, mis on võrguga pidevalt ühenduses laiendavad seda horisonti veelgi enam.

«Valikuvabadus ei suurenda mitte üksnes keerukust, vaid loob juurde rohkelt uusi võimalusi. Väga oluline on aru saada, kuidas vaatamisharjumused on muutumas,» märkis Kurisoo. «Kuigi Eestis on televisioon veel juhtival kohal, siis nooremate tarbijate jaoks muutub järjest olulisemaks võimalus tarbida meediat ja videosisu igal ajal ning igast seadmest. Meediatööstus peab need muutused avasüli vastu võtma ja uue reaalsusega kohanema.«

Sotsiaalmeedial on Eestis kasvuruumi

Eestlased on elektrooniliste seadmete kasutamise osas eelkõige praktilise meelega. Kui kogu maailmas ja Euroopas kasutatakse elektroonilisi seadmeid üldiselt informatiivsetel ja meelelahutuslikel eesmärkidel (kõige enam sõpradega suhtlemiseks ja uudiste vaatamiseks), siis 91% Eesti elanikest kasutab elektroonilisi seadmeid arvete maksmiseks (Euroopa keskmine näitaja on 54%) ning 90% teiste pangatoimingute tegemiseks (Euroopa keskmine 57%). S

amal ajal suureneb järjepidevalt valmiolek elektroonilisi seadmeid kasutada teisteski eluvaldkondades – kui tänasel päeval kasutab toiduainete ostmiseks elektroonilisi seadmeid üksnes 7% eestlastest, siis valmisolek seda tulevikus teha on 51 protsendil vastanutest.

«Kuigi näib, et sotsiaalmeedia domineerib meie digitaalset elu juba praegu, siis tegelikult on meil võrreldes maailma keskmisega veel omajagu kasvuruumi,« tõdes Nielsen Eest juht. «Nii hoiavad kõikidest vastajatest üle maailma 53% end saadetega kursis just selleks, et osaleda temaatilistes vestlustes sotsiaalmeedias, Eestis on see näitaja aga 24%.»

Saateid vaadatakse jätkuvalt eetrisoleku ajal

Otsesaateid, milles on võimalik sotsiaalmeedia vahendusel kaasa rääkida, eelistab 25% Eesti ja 49% kogu maailma vastajatest. Kuigi statistikat toetav erinevate ekraanide samaaegne kasutamine muutub järjest populaarsemaks ka Eestis, on sotsiaalmeedia vahendusel saadete kommenteerimine siin alles tõusuteel.

«See on kahtlemata mõtlemiskoht ka kodumaistele meediakanalitele, mis peavad võitlema järjest enam fragmenteeruva auditooriumi pärast. Mitmed trendid jõuavad Eestisse küll väikese viivitusega, kuid võimalus otsesaadetes interaktiivselt kaasa rääkida on siinsetegi vaatajate jaoks muutumas järjest olulisemaks,« ütles Kurisoo.

Seda trendi toetab ka asjaolu, et vaatamata digiajastu lõpututele võimalustele, ei ole kusagile kadumas saadete vaatamine nende eetrisoleku ajal. Kuigi üle poole eestlastest (53%) tõdes, et järelvaatamine sobituks paremini nende ajakavaga, siis koguni 72% vastanutest eelistab endiselt saateid vaadata saatekavas määratud eetrisoleku ajal.

Kuigi Eestis on televisioon veel juhtival kohal, siis nooremate tarbijate jaoks muutub järjest olulisemaks võimalus tarbida meediat ja videosisu igal ajal ning igast seadmest. Meediatööstuse jaoks tähendab see tugevat sundi trendiga kaasa minna ja uue reaalsusega kohaneda.

Üle poole vastanutest üle maailma (55%) peavad videosisu tarbimist oluliseks osaks enda igapäevaelust, Eestis on see näitaja märksa tagasihoidlikum – 27%.

Tagasi üles