Jooksevkonto puudujääk oli üllatuslikult väike

Eesti Panga ökonomist Andres Saarniit.

FOTO: Annika Haas / Eesti Pank

Täna Eesti Panga avaldatud andmete järgi oli maksebilansi jooksevkonto aasta esimeses kvartalis väga väikeses, 13 miljoni euro suuruses puudujäägis ja moodustas 0,3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Eelmistel aastatel on esimese kvartali puudujääk olnud märksa suurem.

Viimasel 15 aastal on jooksevkonto puudujääk esimeses kvartalis ulatunud keskmiselt 8–9 protsentini SKTst, teatas keskpank. «Kriisieelse ajaga võrreldes on tekkinud suur erinevus, mille taga võib olla jooksevkonto positsiooni paranemine tänu majandustsükli mõjule või ka pikaajaline muutus,» ütles Eesti Panga ökonomist Andres Saarniit.

«Ilmselt on majandustsükli mõju jooksevkontole olnud määrav ja lähiajal pöördub jooksevkonto taas suuremasse või väiksemasse puudujääki,» ütles Saarniit. «Näiteks on investeeringute ja SKT suhe ligi 10 protsendipunkti väiksem kui buumi ajal ning ajaloolisest tasemest väiksemaks on jäänud ka välisomanduses olevate ettevõtete kasumlikkus. See põhjustab investeerimistulude väljavoolu ja seega ka jooksevkonto positsiooni halvenemise.»

Investeerimisaktiivsuse suurenemine viib Saarniidu sõnul küll jooksevkonto puudujääki, kuid suurendab tõenäosust, et Eesti keskmine tulutase jõuab lähemale euroala vanade liikmesriikide keskmisele ja majandus ei hälbi tasakaalulise arengu rajalt.

«Lisaks näitavad nii maksebilansi kui ka rahvusvahelise netoinvesteerimispositsiooni andmed, et Eesti on muu maailma suhtes jätkuvalt netolaenuandja. See tähendab, et rahastamisvõimekus suuremate investeeringute jaoks on olemas,» märkis Saarniit.

Viimase poole aasta jooksul Eesti Pangas, Euroopa Komisjonis, OECDs, Rahvusvahelises Valuutafondis ja rahandusministeeriumis tehtud majandusprognooside kohaselt jääb jooksevkonto positsioon sellel aastal vahemikku -1 kuni +1 protsenti SKTst.

Tagasi üles