Põhjus, miks Kreeka on võimeline kolmandat abipaketti pisut edasi lükkama

FOTO: Urmas Nemvalts

Kreeka ei teinud ära viimast makset IMFile ning uus kokkulepe peaks saabuma päevade jooksul. Kuid Real Time Brussels'i arvutused näitavad, et nii Kreeka valitsusel kui võlausaldajatel on kolmanda abipaketiga aega talveni. 

Kreeka otsustas möödunud nädalal lükata selle kuu 1,6 miljardi euro eest makseid kokku 30. juunile. Seetõttu on oodata kokkulepet hiljemalt 18. juunil toimuval rahandusministrite kohtumisel. Ent kokkulepe võib tulla ka selle nädalavahetuse rahandusministrite kohtumiselt, vahendab Wall Street Journal.

Euroopa rahandusministrid on võtmeisikud sõltumata kokkuleppe ajast. Nemad peavad heaks kiitma uue abipaketi tingimused, määrama Kreeka edusammudest sõltuva tagasimakse graafiku ning pikendama juuniga lõppema pidanud abipaketti. Usume, et pikendus võib kesta septembrini ja ehk isegi detsembrini.

See annab nii Kreekale kui võlausaldajatele piisavalt aega, et otsustada uued abipaketi tingimused ning leppida kokku esimeses väljamakses. Tõenäoliselt on tegu osa või täieliku Euroopa Keskpanga Kreeka investeeringute kasumiga, milleks on 1,9 miljardit eurot.

Euroopa keskpank lubaks Kreeka pankadel osta valitsuse lühiajalisi võlakirju. Meie arvutused näitavad, et see võiks olla 3,5 miljardi euro eest just nagu 2012. aasta augustis, mil Kreeka oli sarnases olukorras.

See annaks Kreeka valitsusele 5,4 miljardit eurot. Ning kuna Kreeka on korduvalt öelnud, et suudab ära teha kaks esimest makset IMFile, siis on neil järel veel vähemalt 600 miljonit eurot. See tähendab, et neil on kuue miljardi eurone rahapuhver, millest on enam kui küllalt, et teha ära 1,6 miljardi eurone makse IMFile kuu lõpus. Samuti jätkub, et maksta IMFile 450 miljonit ning Euroopa Keskpangale 3,4 miljardit järgmisel kuul. See jätab riigile juuli lõpus vähemalt 550 miljonit eurot.

Järgmine suurem väljamakse, 3,2 miljardit Euroopa Keskpangale, on 20. augustil. See on hea, sest vahepeal võib paljugi juhtuda. Näiteks võib peaminister Alexis Tsipas kaotada koalitsiooni toetuse ning peab toetuma opositsioonile. See tähendab, et tulevad uued koalitsioonipartnerid või enneaegsed valimised. Me usume, et Tsipas võidaks valimised taas ning moodustab vähem radikaalse koalitsiooni, mis toetavad tema püüdlusi hoida Kreekat euroalas.

Seejärel saavad osapooled hakata rääkima kolmandast abipaketist. IMF ei tee tõenäoliselt järgmist väljamakset ilma uue paketi ja meetmeteta, mis hoiaksid Kreeka riigivõla kontrolli all. See tähendab, et enne 20. augustit tuleb see teatavaks teha. Mõned ametnikud usuvad, et IMF ei tee väljamakset enne, kui uus abipakett on ametlikult heaks kiidetud. Teised usuvad, et piisab kirjalikust lubadusest nagu see varem on olnud. 3,5 miljardit IMFilt, sellele järgnev 1,8 miljardit EFSFilt ning 180 miljonit eurot intressitulu, on Kreekal augusti lõpus taas 6,7 miljardit eurot. Ning peale augusti 3,2 miljardi eurost makset on Kreekal septembris taas 3,5 miljardit. Sellest piisab, et maksta IMFilt 1,53 miljardit septembris ning 450 miljardit oktoobris. 1. novembril on ka 150 miljoni eurone intressimakse.

Asjad lähevad taas keerukaks detsembris, kui Kreeka peab maksma IMFile 1,2 miljardit eurot. Selleks ajaks peaksid Kreeka ja euroala olema uues abipaketis kokkuleppele jõudnud, ent kui mitte, siis on kreeklastel ikka veel raha. Nad saavad enam kui miljardi euro Euroopa Keskpanga kasumist.

Stsenaarium võib suurem määral muutuda. Ent kõigepealt peab Kreeka leppima soovimatute kärbetega ning reformidega. See stsenaarium eeldab ka et Kreeka suudab oma raha hallata ka muidu peale võla ja intressimaksete. 

Tagasi üles