Kalapüügiühistu: löögi saab kogu kalatööstus ja püügilaevastik

Eesti kalapüügiühistu tegevjuht Mart Undrest.

FOTO: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Eesti kalapüügiühistu tegevdirektor Mart Undrest ütles, et Venemaa impordikeeld kalatoodetele mõjutab kogu Eesti kalatööstust ja püügilaevastikku.

Tema sõnul müüsid veel eilseni Eestist mitmed tööstused Venemaale vürtsikilu. «See on nüüd läbi. Kui senimaani oli veel mingigi väljund olemas Venemaale, siis tänasest enam mitte,» tõdes ta.

Kalatööstuse surmahoobiks on Undresti hinnangul seda veel siiski vara nimetada. «Kindlasti peavad paljud oma asju ümber korraldama ja koomale tõmbama, aga ma ei usu, vähemalt loodan, et see asi nii traagilist pööret ei võta,» rääkis Undrest.

Eesti turule jõudvad kogused on Undresti sõnul suhteliselt väikesed, nii et suuri allahindlusi ta ennustada ei julge.

Suurematest turgudest saab nüüd kalatooteid müüa veel vaid Ukrainasse, kuna kinni lähevad tõenäoliselt ka Valgevene ja Kasahstan. «Suureneb kala osakaal, mis müüakse loomatoiduks või kalajahuks. Seda ei töödelda ega lossita siis enam Eestis. Aga veel ei oska ennustada, kuidas see kõik lõpuks välja mängib, eks aeg näitab,» ütles ta.

Kui Lätist tuli juba uudis ühe konservitehase suveks sulgemisest, siis Eesti tehaste vangerdused selguvad Undresti hinnangul pigem sügisel. «Praegu on hooaeg praktiliselt läbi. Mis saama hakkab, selgub septembris-oktoobris. Laod on osal peaaegu tühjad, teistel servani täis,» sõnas ta.

Kalalidu juht Valdur Noormägi sõnul on olukord raske, kuid mitte mingi surmahoop. «Eesti ekspordib kalatooteid 57 riiki. Jama on ainult Venemaaga. Mingit surmahoopi ei ole. Kahtlemata on raske, eriti just külmutatud kilu ja räime tootjatel ja püüdjatel, aga küll saab hakkama,» rääkis ta.

Otseselt kalakonservi puhul suurt tagasilööki Noormägi sõnul oodata ei ole, kuna ainsa konservitööstuse Maseko toodangust läheb Vene tolliliidu (Venemaa, Kasahstan, Valgevene) pool. Samas on praegu kindel ainult Venemaa keeld ja pole teada, mis saab teistest tolliliidu riikidest. Lisaks ekspordib Maseko Kesk-Euroopa riikidesse ja Kesk-Aasiasse, uus turg on Jaapan.

Keerulisem on Noormägi hinnangul külmutatud kilu ja räimega, mis läks toormeks Läti konservitehastele. «Praegu oli just kevadine räimepüük ära ja kõigil on laod kaupa täis. Lätti läks hinnanguliselt 15 000-20 000 tonni kaupa, mis jääb nüüd turule ringlema. See tekitab hinnasurve,» rääkis ta.

Kuid kalatööstused on Venemaa probleemidega juba harjunud – need on kestnud juba 2013. aasta lõpust saati. «Ma ei näe ette, et tuleb lauskoondamisi ja ettevõtted hakkavad massiliselt pankrotti minema. Ega siis ettevõtjad ainult vene turu peale ka ei ole spetsialiseerunud. Ikka mingi kõrvaltegevus on ka,» kinnitas Noormägi.

Viimase aasta jooksul on tema sõnul oluliselt suurenenud eksport Ukrainasse, Valgevenesse, Kasahstani, Kesk-Aasia maadesse, kala on viidud isegi Aafrikasse ja Hiina.

Swedbanki toiduainetööstuse sektori juht Artur Leemet ei näe Venemaa järjekordsel keelul suurt mõju Eesti toidutööstusele. «Venemaa poolt äsja Eesti ja Läti kalatoodetele kehtestatud impordikeeld mõjutab meie toidutööstust tervikuna vähe,» kommenteeris Leemet.

Tema sõnul moodustasid kalatooted 2014. aastal kogu Venemaale eksporditavast toidust vaid pool protsenti. Kui arvestada siia juurde ka külmutatud kala ja muud kalaga seotud tooted, siis tõuseb see osakaal kogu toiduekspordist ligi 2,4 protsendini. «Üksikutele kalasektori ettevõtetele on see uudis kindlasti ebameeldiv. Eriti neile, kelle toodangu peamine välisturg oligi Venemaa ja SRÜ riigid. Kuid teades kala-töösturite ajaloolist kogemust ja nutikust säärastest probleemidest üle saamiseks, siis väga muretsema ei pane,» arvas Leemet.

Vene Föderatsiooni fütosanitaarjärelevalveamet (Rosselhoznadzor) edastas täna veterinaar- ja toiduametile  17.-23. mail toimunud Eesti kalatöötlemisettevõtete kontrolli raporti ja otsuse, mille kohaselt keelatakse Eesti kalatoodete sissevedu Venemaale.

Tagasi üles