Õnnetus või kingitus?
2. oktoober 2010, 00:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas kujutate ette lendavat R-Kioskit? Parem hakake, sest just selle toob aasta lõpus Eestisse Michael O’Leary, odavlennufirma Ryanair juht.
Sel suvel oli mul au lennata iirlaste uhkuse Ryanairiga ühest Hispaania väikelinnast Londoni Gatwicki lennujaama. Tervet reisi võib iseloomustada kui müügikioski külastamist, ainult et õhus ja istudes.
Lennukist oli välja visatud kõik, mis ruumi võtab – näiteks on Ryanairi lennukites tavapärase kahe tualettruumi asemel üks –, et võimalikult palju reisijaid pardale mahutada.
Ja kohe pärast õhkutõusu algas kauplemine: pakuti saiakesi, komme, lõhnaõlisid ja lennufirma logodega nipet-näpet. O’Leary on oma juhitava lennufirma muutnud lendavaks kaubaletiks ja on selle üle uhke.
O’Leary on jätnud väga karismaatilise mulje, kuid tema viimased mõttelennud on tavatarbijat jahmatavad. Kui keegi paneks sõnadesse tema moto, siis oleks see «Teeme kõike odavalt!».
Näiteks WC tasuliseks muutmise plaan: ega lennuki paakide tühjendamine odav lõbu ole, ja ühe naela või ühe euro on inimesed viimases hädas ikka nõus välja käima!
Või näiteks seisukohad lennukites.
Võtame lennukilt ära näiteks kaks istmerivi ning paneme sinna neli rivi poolistuvate-poolseisvate klientide jaoks, soovitab O’Leary. Sest nii mahub inimesi rohkem. See tähendab rohkem raha.
Piloodid küsivad jube suurt palka. Mis oleks, kui asendaks ühe piloodi arvutiga? Arvuti ei virise, ei streigi, süüa pole vaja anda, ja mis kõige parem – arvutile ei pea iga kuu palgatšekki välja saatma.
Jah, lennundusmehe mõtted on lennukad.Õnneks või kahjuks ei pruugi kaks viimast ideed iirlasel siiski läbi minna, kuna Euroopa Liidus valitsevad igasugused volinikud, kes ajavad seadustes ja määrustes näpuga järge ning kes ei ole valmis ohverdama ohutust ühe firma kasumijahi nimel.
Ja just kasum ongi see, millega Ryanair uhkustada võib. Kuigi ettevõte sai sarnaselt konkurentidega aprilli tuhapilvelt tugeva löögi, jäi see ikkagi kasumlikuks. Aasta esimese kvartali maksueelne kasum kukkus küll 22 protsenti, 104,6 miljoni euroni, kuid aasta lõpuks ennustatakse ettevõttele siiski 10–15-protsendilist kasumi kasvu.
Ühtlasi võivad õnnest käsi kokku hõõruda ka firma aktsionärid, kellele O’Leary on esmakordselt sel aastal dividende lubanud. 500 miljonit eurot peaks välja makstama juba sel kuul.
Septembri alguses käis O’Leary välja plaani osta firmale 300 uut lennukit. See tähendab miljardite väljakäimist ning tohutut süsti firma arendusse.
Teisalt, meenutades möödunudaastaseid uudiseid, tuleb tänavune dividendisaak vaid seetõttu, et iirlane loobus 200 uue Boeingu õhusõiduki ostmisest. Kui nüüd kaalutav 300 lennuki ost ka ära jääb, võivad investorid veel 2013. aastalgi dividende saada, kuid nagu öeldakse – usun siis, kui näen.
Varsti aga võime rõõmustada selle üle, et tänu O’Leary ärivaistule ei pea me vähemalt seitsmesse sihtkohta reisides alustama teekonda mitmetunnise bussisõiduga Riiga.