Automüüjad: autode käibemaksumuudatus tuli kasuks petturitele
2. juuni 2015, 11:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Autode müügi- ja teenindusettevõtete liit (AMTEL) saatis kuu aega tagasi maksu- ja tolliametile kirja, kus viitas, et kurikuulus käibemaksuseaduse muudatus on tulnud kasuks petturitele.
Liit viitas detsembris jõustunud käibemaksuseaduse muudatusele, et ettevõttele ostetud sõiduauto on arvestuslikult 50 protsendi ulatuses segakasutuses ning sisendkäibemaksu on samuti võimalik maha arvestada vaid 50 protsendi ulatuses.
AMTEL tõi välja konkreetsed uute petuskeemide näited:
1. Auto maksab välisriigis koos käibemaksuga 60 000 eurot. Eesti ettevõte saab selle kätte käibemaksu võrra odavamalt 50 000 euro eest, liidab sinna toomisega kaasnevad kulud, müügiettevalmistuse, remondi, kasumi jm ning hakkab müüma seda hinnaga 65 000 eurot. Toimub tehing ostjaga ning müüja maksab riigile käibemaksu ca 11 000 eurot (10 833,33).
Maksupetturist ettevõte/isik ostab sama auto Läti ettevõtte nimele hinnaga 50 000 eurot ja müüb Eesti ostjale hinnavahemikus 55 000 kuni 60 000 eurot ning käibemaksu riigile enam ei tasuta. Kui kõikidel sellistel juhtudel polegi tegemist otsese pettusega jääb riigil ikkagi raha saamata. Varem sai ettevõtlusega seotud eraisik (nt ettevõtte juhatuse liige), kes kasutab autot nii era- kui ka töösõitudeks, osta omale sama auto ettevõtte nimele; ostja teadis, et küsib käibemaksu tagasi ning saab auto soetada selle võrra odavamalt, kuid hiljem autot eraisikule edasi müües tasutakse müügisummalt käibemaks, mis laekub riigile.
Käibemaksumuudatus on põhjustanud olukorra, kus sama ettevõtlusega seotud eraisikust ostja, kes vajab autot nii era- kui ka töösõitudeks, peab soetama auto endale kui füüsilisele isikule. Kui ostjal on võimalus valida kahe samaväärse auto vahel, millest üks maksab 60 000 eurot koos käibemaksuga ning teine «kadunud» käibemaksuga auto 55 000 eurot, siis ilmselt eelistab enamik ostjaid odavama hinnaga autot. Auto edasimüügil riigile samuti käibemaksu ei laeku.
Kui varasemates skeemides müüdi auto läbi erinevate riiulfirmade ning ostja küsis riigilt tagasi käibemaksu, mille müüja jättis lihtsalt maksmata, siis nüüd seda pole vaja teha, kuna ostjad eelistavad käibemaksuta autosid.
Nii on seadusemuudatus andnud uue ja palju turvalisema võimaluse maksupetturitele: nende teenuse järele valitseb järjest suurem nõudlus ja maksupettuse tõestamine on muutunud raskemaks.
2. Kallid kasutatud autod tulevad välisriigi passidega, kus omanikuks on märgitud Eesti eraisik. Käibemaks on tehingu käigus «kadunud».
3. Autod tulevad läbi Läti, Leedu, Soome, müüjateks kas fiktiivsed firmad või kohalikud skeemist teadlikud edasimüüjad, kes meie maksuhaldurile kinnitavad, et tegemist oligi erikorra alusel müüdava kaubaga. Selliste kinnituste saamise korral ei pidavat MTA midagi teha saama ja auto ongi lihtsa vaevaga Eesti registris. Ostja on rahul, müüja on rahul, vahendaja on rahul - pika ninaga on meie riik ja aus müüja, kes ei ole sellistes turutingimustes konkurentsivõimeline.
AMTELi juht Arno Sillet kirjutas, et nad on oma liikmete kaudu saanud info, et paljud eelkirjeldatud skeemid on tegelikult MTA töötajatele tuttavad, kuid puuduvad seadusandlikud võimalused neid skeeme paljastada.
«Teeme MTA liikmetele ettepaneku algatada kohtumine Riigikogu eelarve ja maksukomisjoniga, kus autonduse sektorit puudutavates küsimustes osaleks ka AMTELi esindaja. Ilmselt tuleks samas võtta päevakorda ka sõiduautode käibemaksu puudutav seadusemuudatus, mis ilmselgelt oma erinevaid eesmärke ei täida, vaid pigem motiveerib ettevõtteid «skeemitama»,» kirjutas Sillat.
Maksuameti juht Marek Helm saatis liidule nüüd ka vastuse, kus kinnitas, et nimetatud skeemidega ollakse kursis. «Petturid on tõepoolest suure osa oma tegevusest kandud välisriiki ning tegeleme igapäevaselt nende avastamise ja tõkestamisega eelkõige kontrollitegevuste kaudu. Samuti oleme oluliselt tihendanud infovahetust Lätiga ja töötame aktiivselt saavutamaks sama Leeduga,» kirjeldas Helm.
Helm ütles, et statistikast on esimeses kvartalis näha erikorra kasutamise kerge kasv, kuid see ei viita tema sõnul tingimata fiktiivsetele erireegli kasutamise juhtumitele ehk nn skeemitamistele, vaid suur osa äriühinguid on pärast sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangu jõustumist rohkem motiveeritud erikorda kasutama. «Kuna võrreldes kõnealuse piirangu jõustumiseelse ajaga ei ole ilmnenud olulisi muudatusi teistes asjakohastes statistilistes näitajates, siis ei pea me hetkel vajalikuks piirangu eesmärgipärasuse diskussiooni algatamist riigikogus,» kirjutas Helm vastuses.