Kindlustajad ähvardavad hinnatõusu ja toodete kadumisega
1. oktoober 2010, 18:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui erinevate kindlustusmaksete küsimine sõltuvalt soost keelatakse, siis toob see kindlustusfirmade sõnul kaasa ebaõiglased ja kõrgemad maksed ning osade kindlustustoodete kadumise.
Keelustamist soovitas eile Euroopa Kohtu jurist, kelle arvamusest lähtub kohus enda varsti antavas vastuses Belgia konstitutsioonikohu järelepärimisele. Belgas tõid küsimuse kohtusse tarbijaorganisatsioonid ning kaks üksikisikut, kes peavad ebaõiglaseks meeste kõrgemaid elukindlustusmakseid, mida kindlustusfirmad põhjendavad nende lühema eluega.
Euroopa Kindlustusföderatsiooni sõnul on keelamise tagajärg kindlustusmaksete tõus ning osade kindlustustoodete kadumine, vahendas EUobserver.
See ähvardab ka Eestit, kuna erinevate kindlustusmaksete küsimine sõltuvalt soost on teatud kindlustusliikide puhul tavapraktika.
Näiteks Mandatum Life’is sõltuvad kindlustusmaksed kõigi kindlustustoote puhul lisaks muudele teguritele ka soost. Ergo kindlustuses on meestele elukindlustus kallim ning pensionikindlustus odavam kui naistele, seda tulenevalt erinevast keskmisest elueast.
Kahjukindlustusseltsis If on meestele ja naistele erinevad maksed vaid õnnetusjuhtumikindlustuse puhul. «Statistika põhjal oleme selgitanud, et meestega juhtub rohkem õnnetusi ja mehed töötavad ka ohtlikumatel elualadel, seega on suurema riski tõttu meestele mõnevõrra kõrgemad hinnad,» selgitas ettevõtte kommunikatsioonijuht Eva-Grete Aljas. Swedbank Life Insurance’s sõltub kliendi soost elu- ja laenukindlustuse hind.
Eesti kindlustusettevõtted suhtuvad võimalikku keeldu negatiivselt, kuna see tooks kaasa ebaõiglaselt kõrged kindlustusmaksed sellele soole, mille riskitase on väiksem.
«Keegi hakkab maksma rohkem ja keegi vähem võrreldes sellega, milline on tema tegelik risk. Pensionikindlustuse puhul hakkaks mehed maksma rohkem, kui peaksid ja elukindlustuse puhul hakkaks naised maksma rohkem, kui peaksid,» selgitas Ergo elukindlustuse osakonna juhataja Taivo Saar. «Me tegelikut tõstame selle näilise ebaõigluse, mis kellelegi emotsionaalselt ei meeldi, kuskile mujale ja kõik hakkavad maksma mõnes mõttes ebaõiglast hinda.»
«Meie arvates sool põhineva riskifaktori kasutamine kindlustusliigis, kus kahju juhtumise tõenäosus on ilmselgelt seotud isiku sooga, ei kujuta endast soolist diskrimineerimist, sest hind vastab tegelikule riskitasemele,» ütles Ifi juhatuse liige Heinar Olak. «Kui selle riskifaktori kasutamine keelataks, siis oleks tulemus pigem vastupidine keelu eesmärgile. Nimelt diskrimineeriks selline muudatus sugu, kellel on väiksem riskitase (antud juhul siis naised), kuna nende kindlustusmaksed õnnetusjuhtumikindlustuses võiksid mõningal määral suureneda.»
«Eesti puhul on ka meeste ja naiste suremuses väga tugev erinevus ning seetõttu on ka statistiliselt põhjendatud erineva hinna pakkumine,» lausus Swedbank Life Insurance SE juhatuse liige Mihkel Mandre. «Juhul kui seda kunstlikult piirata, tähendaks see naistele senisest mõnevõrra kõrgemat hinda meestele arvelt.» Tema sõnul peaks elukindlustuse puhul jääma teenusepakkujatele vabadus hinna aluseid määrata, sest selle sõlmimine on vabatahtlik otsus.