Unustage puuvill: Marati uus omanik hakkab rõivaid tootma bambuskangast

Kristi Täht

FOTO: Tairo Lutter

Ettevõtja Kristi Täht hakkab tootma bambuskangast mugavaid rõivaid ja viib need Ameerika Ühendriikide turule. Levinud keemiatoodete ja puuvilla kõrval on selline lähenemine silmapaistev ning eeldused läbilöögiks on igal juhul olemas.

Kristi Tähe nimi kerkis avalikkuse ette aasta tagasi, kui ta ostis kuulsa prantsuse revolutsionääri järgi nime saanud legendaarse Eesti tekstiiliettevõtte Marat. Vaid mõne kuu möödudes tuli uudis ka Pärnumaal Sindis tegutseva trikotaaživabriku Qualitex ostmisest. Sellega oli võimas jälg Eesti ärimaastikule vajutatud, aga entusiastliku Tähe plaanid on veelgi suuremad, kirjutab LHV ajakiri Investeeri.

Aastaid rõivaäris tegutsenud Tähel hakkas idanema idee toota bambuskangast loodussõbralikke ja mugavaid rõivaid. Mõte liikus Ameerika Ühendriikidele, mis on maailma suurim ja rikkaim turg, kus Coca-Cola ja McDonaldsi müük väheneb, sest elanikud mõtlevad üha tervislikumalt. Ta võttis ühendust väliseestlasest turundusspetsialisti Mati Otsmaaga, kes on alati valmis kaasmaalasi aitama. Otsmaale idee meeldis, ja mehena, kellel on palju kontakte, otsis ta kohe üles oma sõbra, kes omab üle riigi spordiklubide ketti, mille juures on ka poed. Seega on võimalus kollektsiooni poodides testida loodud ja lootused on suured. «Need on erilised tooted, millelaadseid seal turul eile veel polnud,» kirjeldab Täht. Usku lisab see, et põhjamaine ja skandinaavialik lähenemine läheb hetkel ameeriklastele peale.

Kuigi kangas tuleb oma ettevõttest ja õmblejad on ka omad, pole toodete hind odav. «Kui ma müün 25 dollarit tükk, siis keegi ei usu sellesse tootesse,» ütleb Täht ja lisab, et ilmselt küsib pükste eest vähemalt 60 dollarit. Kuigi tooteid müüakse spordiklubi juures, on tegemist siiski vabaajariietega. «Loomulikult hakkan ma neid ka ise kandma, sest need on nii ilusad. Esimese partii igast mudelist võtan endale,» muigab ärinaine ja lisab, et antud projekt lihtsalt peab õnnestuma. «Pöidlad pihku!»

Täht ei pelga väljakutseid. Pärast seda, kui ta oli tootnud Tesla Rootsi esindusele särgid, võttis ta ühendust autotootja ühe omaniku, väliseestlase Steve Jürvetsoniga. «Helistasin ta sekretärile ning saangi temaga kokku juunis, kui Californiasse lähen,» sõnab Täht. Enda sõnul teab ta alati, kust raha tuleb. «Teslal on 18000 töötajat,» vihjab ta.

Noorelt ja uljalt

Kristi Tähe ettevõtlikkus avaldus juba koolipõlves, kui ta hakkas müüma lõhnaõlisid ja riideid. «Ostsin inimeste käest ja viisin kooli. Taskuraha oli olemas, sain endale brändipükse osta,» kirjeldab ta. Põnev äri oli kummid, mida ümber rahapakkide keerati. Hansapangast sai neid osta ühe krooni eest 10 tükki. Kristi müüs neid teistele üks kroon tükk. Hiljem hakkas ta Saksamaalt riideid kokku ostma ja neid sõpradele-tuttavatele müüma.

Mingil hetkel tekkis Kristi Tähel soov hakata ise midagi tootma. Oli ju ka tema ema olnud õmbleja ja lapsepõlves veetis ta palju aega kangaste vahel. Põneva valdkonnana leidis ta linasest kangast riiete tootmise allergikutest lastele. «Väga väike äri, paar aastat tegin, aga raha sellega teenida polnud võimalik,» sõnab Täht. Naine hakkas osalema hangetel, nagu näiteks Tallinna linna beebipaki jaoks riiete valmistamine. Tallinnas sünnib 6000 last aastas.

Kasvanud maht ja vajadus kindla tootmisbaasi järele tekitas vajaduse luua oma õmblusfirma. 2009. aastal registreeris naine ettevõtte Katarina OÜ.

2010. aastal osales ta esimest korda Soome riigi beebipaki hankel. Soomes sünnib aastas kümme korda rohkem lapsi kui Tallinnas. Osalemine Soome riigihankel on aga tõsine ettevõtmine. «Täita tuleb 140 lehekülge dokumente, lisaks tuleb igal aastal toota uued tootenäidised. Kui esineb mingi viga, lükatakse sind kohe kõrvale ja tooteid üldse ei vaadatagi,» selgitab Täht. Konkurents on ülitihe, sest osalejaid on ligi 70. Mäng aga väärib küünlaid – Tähe osaleb beebipakis nelja erineva tootega, mida igal aastal tellitakse vähemalt 50 000 tükki.

Soomlaste jaoks on ülitähtis täpsus ja kvaliteet. «Ma ei ole viie aasta jooksul kordagi hiljaks jäänud. Olen tootnud üle 600 000 toote, millest on mulle tagasi saadetud 11. Põhjuseks oli näiteks see, et lukutila beebikombekal tuli ära,» on Täht oma ettevõtte üle uhke. «See jätab minust kui tootjast Soomes hea mulje. Pead olema nii hea, et sinu käest pole põhjust allahindlust küsida,» lisab ta enesekindlalt.

Marati lugu

Kogunud piisavalt raha ja võtnud ka laenu, ostis Täht läinud aasta suvel tekstiiliettevõtte Marat äritegevuse ja sellega seotud varad. Tehingu tulemusena omandas ta üle 10 Marati esinduskaupluse rendilepingud, kõik töötajad, ettevõtte laoseisu ja õigused Marati kaubamärgile.

Tähe sõnul annab poeketi omamine teatud kindluse ja võimaluse rasketel aegadel riske juhtida. Näiteks tagab see sõltumatuse suurtest poekettidest, kes võivad iga kell su toodangu oma sortimendist välja arvata. Lisaks on Maratil oma ajalugu ja kliendid. Omal ajal müüs Marati kaubamärk tohutus koguses trussikuid ja maikasid ka Venemaal, ent ettevõtte eelmine omanik ei hoolinud sellest ja nüüd on turu tagasivõitmine keeruline.

Paar kuud hiljem ostetud kangatootja Qualitexi kõrval on Marati müügimaht olematu. «Qualitex toodab 100 tonni kangast kuus, samas kui Marat müüb 100 000 toodet aastas,» iseloomustab Täht äride erinevusi. Samas täheldab ta Marati puhul, et möödunud majanduskriis mõjus ettevõttele isegi hästi.

Kliendid loobusid kallitest kaubamärkidest ja tulid hoopis Marati toodangut ostma. «Marati puhul eriline disain ei müü. Klient ei otsi kivikestega asju, vaid lihtsat ja mugavat pesu. Mul pole mõtet seda muuta, sest miks muuta asju, mis niigi töötavad,» räägib Täht. Tema sõnul näeb ta reaalajas, kuidas kauplustes müük edeneb. «Magistrali keskuses on kõige kehvem müük,» sõnab ta. Aga miks? «See keskus on värskelt remonditud, pood on uus ja seal on palju konkurente, maailmabrände, kellega ma ei suuda konkureerida.»

Edu tagab pühendumine ja sõltumatus

Täht tunnistab, et on ettevõtja ööpäev läbi. «Kui ikka öösel kell kaks tuleb tuhin peale, siis lihtsalt tegutsen,» ütleb Täht ja lisab, et ei suudaks kellegi alluvuses töötada. «See kägistab. Ma arvan, et tehes omi asju, saad vitsad kiiresti kätte. Saad aru, mida sa tahad teha ja mida mitte.» Tema hinnangul on parim haridus ikkagi reaalne töökogemus.

Tähe sõnul ei ole ta disainer, ent oskab visandit vaadates kohe öelda, kas sellel on müügiedu. Kristi Täht on põhimõttekindel ja väidab, et müügitöö pole e-kirjade saatmine. «Pole mõtet ennast petta. See pole müügitöö, kui vahetad kellegagi kuu aega e-kirju ja tulemust pole. Reaalne töö algab alles siis, kui klient ütleb ei, ning tulemusi loeme siis, kui arve on välja saadetud.»

Tagasi üles