Iraani valuuta kukub kolinal

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iraani president Mahmoud Ahmadinejad.
Iraani president Mahmoud Ahmadinejad. Foto: SCANPIX.

Iraani riaal langes USA dollari suhtes nädalaga ligikaudu 20 protsenti, mis on üle mitme aasta suurim kukkumine ja peegeldab riigi majandusmurede sügavust.


Pankurite ja valuutamaaklerite arvates on äkilise allakäigu taga vähemalt osaliselt majandussanktsioonide mõju.

Veel nädal aega tagasi sai ühe dollari kätte 10 500 riaali eest, kolmapäevaks oli kurss juba 12 500 peal – korraks aga käidi ära ka 13 000 juures.

Aastast 2001 on keskpank kasutanud nn hallatud ujuvkursi süsteemi, mis tagab selle, et riaal ei lange alla teatud taseme, mida aga täpselt teada pole antud.

Valuutamaaklerid usuvad, et võimud üritavad vaikselt riaali toetada, hoides välisvaluutasid turult eemal. Eesmärgiks võib olla ka müüa hiljem dollareid ja eurosid ning saada niiviisi juurde rohkem riaale, et toppida kinni eelarveauke.

«Keskpank on andnud meile viiendiku-kuuendiku valuutast, mida oleme palunud – ja ka seda viivitusega,» ütles üks Teherani pankur.

Keskpanga president Mahmoud Bahmani ütles, et Iraanil on piisavalt välisvaluuta reserve ning lubas tagada pankadele kõik vajalikud valuutad.

Uudisagentuuri Mehr andmetel ütles asepresident Mohammad Reza Rahimi eile, et Iraani keskpank hakkab otsekohe pakkuma piiramatus koguses välisvaluutat ja kulda.

«Ma usun siiamaani, et valitsusel ei ole välisvaluutast puudust,» ütles üks maakler Teheranis Ferdowsi väljakul, kus asub riigi peamine valuutakaubanduse keskus.

Ka üks endine valitsusametnik kahtles, et kõikumise taga oleks valitsuse valuutareservide oluline kahanemine. Reserv peaks olema 60-80 miljardit dollarit.

Valitsus üritab praegu kärpida kulukaid subsiidiume, mida kasutati esmatarbekaupade hindade vaoshoidmiseks. Uus lähenemine on kaitsta vaeseid lihtsamal viisil: jagada neile sularaha.

See võib ka selgitada, miks valitsus välisvaluutat kinni hoiab ja seeläbi hiljem rohkem riaale teenida üritab.

Iraani ärimehed aga kurdavad, et viimased finantstehingute sanktsioonid on kõige karmimad, mis seni olnud on. Üldiselt liigutasid nad raha mitteametlike kanalite kaudu, eriti läbi Dubai, aga ka see on raskemaks ja riskantsemaks läinud.

Üks teine valuutamaakler ütles, et ta sõltus raha saamisel Dubaist, kuid möödunud nädalal see variant ei toiminud. Maaklerid räägivad, et Araabia Ühendemiraadid on piiranud Bank Saderati Dubai filiaali tegevust – ja just sealtkaudu Iraani tehingud paljuski käisid.

«Enamik ärimehi lihtsalt ootavad-vaatavad ega osta valuutasid,» ütles Hatef Haeri, kes töötab naftatööstuse erasektoris. «Aga ma usun, et keskpank korrigeerib varsti turgu, sest selline olukord kaua kesta ei saa.»

Paljud lihtsad iraanlased on samal ajal mures, mida kõike tuumaambitsioonid neile veel sanktsioonide näol kaela võivad tuua. Ühtlasi vahetavad nad usinasti oma riaale teiste valuutade vastu.

Üks pankur ütles nii: «Tavaliselt oli inimestel eurosid ja dollareid arvel 5000 või 10 000. Nüüd aga on pilt ootamatult hoopis teine – summad on üle 100 000 dollari ja üle 200 000 euro.»
 

Copyright The Financial Times Limited 2010.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles