Eesti hakkab Euroopa Komisjoniga õppejõudude töölepingute pärast kohut käima

Euroopa Liidu kohus.

FOTO: curia.europa.eu

Euroopa Komisjoni hinnangul ei taga Eesti seadused akadeemilise personaliga sõlmitavate tähtajaliste lepingute puhul inimestele piisavalt kaitset, mistõttu kaebab komisjon Eesti kohtusse.

Euroopa Komisjon kaebab Eesti Euroopa Liidu Kohtusse siseriikliku õiguse pärast, mis ei taga piisavat kaitset väärkohtlemise eest, mis tuleneb järjestikuste tähtajaliste töölepingute või -suhete kasutamisest akadeemilises sektoris, teatas komisjoni esindus Eestis.

Eesti õiguse kohaselt võib tähtajaline töösuhe kesta järjest kuni viis aastat. Pärast selle tähtaja möödumist muutub tähtajaline tööleping tähtajatuks. See ajapiirang kehtib aga üksnes juhul, kui ühe tähtajalise lepingu lõppemise ja järgmise sõlmimise vahele jääb vähem kui kaks kuud.

Kui hinnatakse seda, kas konkreetne järjestikune tähtajaline tööleping tagab töötaja piisava kaitse vastavalt tähtajalise töö direktiivile, tuleb Euroopa Kohtu praktika kohaselt silmas pidada tegevusvaldkonna iseärasusi.

Eestis lõpeb akadeemiline aasta juuni esimesel poolel ja algab septembris, mis tähendab, et tähtajalise lepinguga saavad ülikoolid palgata õppejõude akadeemiliseks õppeaastaks ja suvel nende tööleping katkeb. See ei taga komsjoni hinnangul piisavat kaitset järjestikustest tähtajalistest töölepingutest tuleneva väärkohtlemise eest.

Komisjon saatis Eestile oktoobris 2012 põhjendatud arvamuse, milles anti Eestile kaks kuud aega, et saavutada kooskõla ELi õigusnormidega.

Eesti ei ole komisjoni teatel siiski vastu võtnud õigusakti, millega tagataks piisav kaitse akadeemilises sektoris kasutatavatest järjestikustest tähtajalistest töölepingutest või -suhetest tuleneva väärkohtlemise eest. Seetõttu on komisjon otsustanud kaevata Eesti Euroopa Liidu Kohtusse.

Tagasi üles