Juhtkiri: tere tulemast, odav lend
1. oktoober 2010, 00:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lennuliikluse elavnemine ja mõistagi ka odavamad lennupiletid on Eestis vägagi teretulnud. Maailma riikide konkurentsivõime võrdlusedki on nimetanud Eesti puudusena lennuühenduste vähesust.
Õhusillaga on seotud turismiäri, ent mitte ainult. Ka edukas rahvusvaheline koostöö äris, teaduses ja paljudes muudes valdkondades sujub kergemini tänu parematele lennuühendustele.
Pole just lihtne korraldada mõnd erialakonverentsi riigis või linnas, kuhu jõudmiseks läheb vaja mitut ümberistumist või ei saa piletihinda valida.
Üksnes Iiri odavlennufirma Ryanair tulek Tallinna ei lennuta Eestit küll edetabelite tippu, ent on ometi ilmne positiivne märk arengusuunast. Suureneb konkurents ja avarduvad võimalused teha reisi planeerides taskukohaseid valikuid.
Nõrkus hetkeolukorras tähendab üksiti ka arenguvõimalust. Küsimus on selles, kas võimalusest haaratakse kinni ja tehakse sellega midagi. Riik on Eesti majanduse ühe nõrkuse ehk lennunduse viimasel ajal luubi alla võtnud ning hakanud seda mõjutama.
Kõigepealt Estonian Airi tagasiost, olgugi sundolukorras. Nüüd otsus järgmisel aastal toetada 65 miljoni krooniga Tallinna lennujaama viisil, mis ei ole Euroopa Liidu reeglite järgi keelatud riigiabi. Abi võimaldab lennujaamatasusid alandada. See on vesi lennufirmade veskile, kes näevad võimalusi oma sihtkohtade arvu kasvatada.
Ryanair nimetas ühe põhjusena sedagi, et peale odavnevate lennujaamatasude räägivad Eesti kasuks tuleval aastal kasutusele võetav euro ja Tallinna kultuuripealinna-staatus. Seega hakkab Eesti taas kerkima mõjukate rahvusvaheliste äriettevõtete silmapiirile – siia julgetakse ja tahetakse laieneda.
Kui palju võib ühe ettevõtte tulek mõjutada Eesti majandust? Ryanair ise on kalkuleerinud, et lennutab järgmisel aastal oma seitsmel avataval liinil kokku 300 000 reisijat. See pidavat looma kohalikus teenindussektoris (hotellid, restoranid jne) hinnanguliselt 300 uut töökohta. Hinnanguliselt jätavad lisanduvad turistid Eestisse aastaga 50 miljonit eurot.
Omaette küsimus on, kui palju toob odavlennufirma Eestisse turiste, kes ilma nende lennukiteta siia kunagi ei jõuaks, ja kui palju võtab turuosa juba praegu Tallinnast lendavatelt firmadelt.
Estonian Airi juht räägib tänases Postimehes, et nende ärimudel on Ryanairi omast täiesti erinev ning EA on aastaid kenasti hakkama saanud, lennates odavlennufirmadega samadesse sihtpunktidesse.
Soovides Estonian Airile kõike head, tuleb ometi öelda, et konkurentsi virgutav mõju kulub meie rahvuslikule lennukompaniile ära.