Maanteeamet võib nõuda Nortalilt kahju hüvitamist

Kadri Hansalu
, majandustoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusministeeriumi asekantsler Agris Peedu
Rahandusministeeriumi asekantsler Agris Peedu Foto: Liis Treimann

Rahandusministeeriumi asekantsler Agris Peedu sõnul ei ole hankemenetlus õige koht «sotsiaalseks eksperimendiks» ja maanteeamet võib seaduse järgi Nortalilt nõuda kahju hüvitamist.

«Tegemist on riigihankeseaduse §-is 53 kirjeldatud olukorraga, kus eduka pakkumuse esitanud pakkuja keeldub hankelepingu sõlmimisest. Seadus võimaldab hankijal  nõuda edukaks tunnistatud pakkumuse tagasi võtnud pakkujalt kahju hüvitamist koos kõigi võimalike täiendavate kuludega,» kirjeldas Peedu.

Tema sõnul võib kahelda ka selles, kas ettevõtja käitus antud hankel osaledes heas usus. «Riigihange on kõikide osapoolte jaoks seotud kuludega ning piiratud ajaressursiga, mistõttu on oluline ka vastastikkune lugupidamine ning menetlus pole õige koht «sotsiaalseteks eksperimentideks»,» ütles Peedu.

Korrektne käitumine ettevõtja poolt, kes näeb, et riigihanke tingimused on kas ebaõiglased, manipuleeritavad või ebaproportsionaalsed, oleks Peedu sõnul esitada hankijale ametlikult omapoolsed ettepanekud või vaidlustada riigihanke hankedokumendid juba enne pakkumuste esitamist.

Peedu kirjeldas, et üks riigihangete üldpõhimõtetest on, et ettevõtjatele seatavad piirangud ja kriteeriumid peavad olema riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. «Iga konkreetse hanke puhul tuleb hankijal seega kaaluda, milliseid tingimusi kehtestada. Uutele tulijatele võimaluse andmine ei peaks olema alati taunitav. Hankija peab hindama oma riske ning püüdma neid piisavalt maandada lepingutingimuste ja omanikujärelevalvega,» sõnas ta.

Peedu hinnangul väärivad kiitust MKMi ja tema partnerite väljatöötatud näidistingimused it-hangetele. «Samasuguseid juhendeid ja tüüptingimusi võiks koostada ka teised valdkonnad ja nii saamegi õpetada hankijaid veelgi targemateks tellijateks. On ilmne, et ainuüksi seadusest ei piisa ning seadus ei saagi olla ülidetailne ja üle reguleeritud,» selgitas ta.

Lisaks tunnustas ta ka maanteeametit, kes püüdis rakendada majandusliku sooduse põhimõtte alusel hankimimist.

Nn vanade olijate ja turu uustulijate vaheline konkurents on Peedu sõnul aga teemaks mitmeski valdkonnas. «Konsensuse leidmine on alati keeruline. Ühelt poolt soovib riik toetada väikeettevõtjate suuremat rolli riigihangetel ja samas ka uute tulijate lisandumist ning teisalt  on riigi soov saada kogemustega ettevõtjate teenust, mis peaks ju kogemustepagasit arvestades oleme kvaliteetsem,» lisas Peedu.

Nortali juhatuse esimees Priit Alamäe kirjutas täna arvamusloos, et Nortali võit 6,2 miljoni eurose pakkumusega maanteeameti tarkvara riigihankel oli sotsiaalne eksperiment, et juhtida tähelepanu ebakohtadele riigihangete korraldamises. Alamäe sõnul võttis Nortal oma pakkumise tagasi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles