Noored muulased on tööturul vanematest halvemas seisus
30. september 2010, 12:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastupidi enamiku riikide kogemusele ei ole Eestis teise põlvkonna immigrantidel võrreldes esimese põlvkonnaga tööturul paremaid positsioone.
Viimaste aastate andmetest ilmneb, et teise põlvkonna immigrantidel on suurem töötuks jäämise tõenäosus, madalam palgatase ning kehvem majanduslik toimetulek. Üks selle põhjusi võib peituda haridussüsteemis. Teise põlvkonna haridustase on madalam ning nende eesti keele oskus pole eriti parem kui esimese põlvkonna oma, kirjutab Siim Krusell statistikaameti täna avaldatud kvartalikirjas.
Immigrantrahvastiku moodustavad need Eestis elavad inimesed, kelle mõlemad vanemad on sündinud välisriigis. «Järsult halvenud olukord majanduses ja selle kandumine tööturule on mõjutanud märgatavalt nii esimese kui ka teise põlvkonna immigrantide seisundit, võimalusi, positsioone tööturul ja üldist toimetulekut,» tõdes Krusell. «Nii olid eranditult kõik analüüsis vaadeldud indikaatorid mõlema põlvkonna puhul 2009. aastal halvemad kui 2008. aastal.»
«Vastupidi enamiku riikide kogemusele ei olnud teise põlvkonna immigrantidel võrreldes esimese põlvkonnaga tööturul paremaid positsioone,» lisas ta. «Pigem oli vastupidi, põhiliste tööalast edukust või positsiooni tööturul näitavate indikaatorite puhul olid esimese põlvkonna parimas tööeas inimestel selged eelised. Põlvkondlik kuuluvus mõjutas tuntavalt töötuks jäämise tõenäosust ja hõivatute puhul palgataset. Samuti oli majanduslikult toimetulijate osatähtsus esimese põlvkonna immigrantide seas märgatavalt suurem.»
Teiste riikide immigrantide edukust analüüsinud uurijad märkisid, et teise põlvkonna parema positsiooni tööturul toob kaasa eelkõige parem keeleoskus, haridus, parem asukohamaa tavade ja kultuuri tundmine. Immigrantide teise põlvkonna puhul Eestis pole Kruuselli sõnul sisuliselt ükski neist tingimustest täidetud.
«Parimas tööeas inimeste eesti keele oskus põlvkondlikus võrdluses eriti ei erinenud,» märkis ta. «Samuti oli esimesel põlvkonnal pigem kõrgem haridus kui teisel põlvkonnal.» Eestis on esimese ja teise taseme haridus eristatud eesti- ja venekeelsena ning see sisuliselt taastoodab immigrantrahvastiku puhul etniliselt eristunud kogukonda, arvab Krusell.
«Ei ole võimatu, et just teise põlvkonna puhul võib esineda tööandjatest tulenevalt rohkem statistilist diskrimineerimist, sest teise põlvkonna puhul eeldatakse rohkem asukohamaa kapitalide omandamist ja kui tegelikult neid omandatud ei ole, oleks see märk tööandjatele ka vähesest võimekusest tööülesannetega toimetulekul,» tõdes ta.
2009. aastal hõlmas immigrantrahvastik vanuses 15–74 aastat ligi 25 protsenti rahvastikust ja nende hulgas oli esimese põlve immigrante 14 protsenti ning teise põlve omi 11 protsenti. Selle vanuserühma immigrantrahvastikust olid 76 protsenti venelased, 6 protsenti eestlased ja 18 protsenti muust rahvusest inimesed.