Uuring: Eesti ettevõtted eetilisusega ei hiilga

Ivar Kiigemägi

FOTO: EY

Ernst & Youngi värskelt ilmunud korruptsiooni- ja pettuseriskide uuringust selgub, et vaid 23 protsenti Eesti juhtidest ja töötajatest hindab oma ettevõtetes kastutatavaid ärieetika põhimõtteid heaks ning viiendik vastajatest usub, et korruptsioon on Eestis laialt levinud.

«Uuringust selgub, et Eesti majanduse kasv on oodatust tagasihoidlikum ning juhid on surve all uute kasumlikkust soodustavate võimaluste leidmisel,» rääkis Ernst & Young Baltic ASi partner Ivar Kiigemägi.

Samal ajal on viimase kahe aasta jooksul kõigest neljandik töötajatest kuulnud ettevõtte juhte rõhutamas ausate äripõhimõtete olulisust. «48 protsenti ettevõtetest on rakendanud vihjeliini, mis võimaldab anonüümset teadete edastamist ning potentsiaalse pettuse või korruptsioonijuhtumi kiiremat avastamist. Ka ei ole pooltes Eesti ettevõtetes kehtestatud eetikakoodeksit ega korruptsioonivastased põhimõtteid, mis on levinud riske ennetav meede mitmetes teistes Euroopa riikides,» kirjeldas Kiigemägi.

19 protsenti küsitlusele vastajatest Eestis usuvad, et ebaeetiline äritegevus on sageli kõrgemale juhtkonnale teadmata. Võrdluses Skandinaavia riikidega on Rootsis, Norras ja Taanis sama näitaja alla 10 protsenti. «Kuivõrd ebapiisava kommunikatsiooni või puuduvate kontrollimeetmete  tõttu ei jõua võimaliku korruptsioonijuhtumiga seotud teave sageli juhini, võib siin tekkida illusioon organisatsiooni tegelikkusest parema käekäigu osas,» kommenteeris EY juhtivkonsultant, finantspettuste atesteeritud uurija Marilin Pikaro.

«Olen veendunud, et ettevõtte edul ning headel äritavadel põhineval praktikal on selge seos. Äri ei pea mitte üksnes olema aus, vaid ka näima ausana – hea mainega ettevõttel on selge konkurentsieelis,» selgitas Pikaro.

Audiitor- ja konsultatsioonibüroo EY poolt Euroopas, Lähis-Idas, Indias ja Aafrikas läbiviidud korruptsiooni- ja pettuseriski uuringus osales 3800 suurettevõtete tippjuhti ja töötajat 38 riigist, sealhulgas 100 vastajat Eestist.

Tagasi üles