Sisuturundus

Asjade internet – uued võimalused, uued riskid

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Sander Saveli

FOTO: EY

Tehnoloogia eksponentsiaalne areng on kaasa toonud olukorra, kus mitmed meie igapäevaelus kasutatavad tarbeesemed on üksteisega tihedalt seotud läbi digitaalsete infokanalite. Ennustatakse, et 2020. aastaks on internetiga ühendatud üle 50 miljardi seadme. Selle nähtuse kirjeldamiseks on kasutusele võetud mõiste „asjade internet“ (Internet of Things). Uus mõiste kirjeldab potentsiaalset muutust tehnoloogia kasutamises, kus internetiga on ühendatud autod, olmeelektroonika ja muud seadmed, mis jagavad omavahel informatsiooni ning pakuvad seeläbi uusi kasutusvõimalusi ja mugavamat kasutuskogemust.

Asjade internet annab võimaluse olla „asjadega“ kontaktis kahtepidi – ühest küljest annavad võrku ühendatud seadmed andurite kaudu informatsiooni enda ja ümbritseva olukorra kohta, teisalt aga on nad valmis vastu võtma korraldusi tegutsemiseks. Asjade internetti kuuluvad seadmed koguvad erinevate sensorite abil kõikvõimalikke erinevaid andmeid, mida analüüsides saadakse kasutajatele mõistetav ja kasutatav informatsioon. Suurte andmevoogude tõttu on selliste andmete salvestamine ja analüüsimine liikumas üha enam pilveplatvormidele, kus suurandmete (big data) analüüsivahenditega luuakse uusi, potentsiaalselt kasu loovaid teadmisi.

EY uuring „Cybersecurity and the Internet of Things“ toob välja mitmeid erinevaid võimalusi, kuidas ettevõtted saavad asjade internetti oma ärimudelis rakendada. Näiteks võib mõõta automaatselt sensorite abil kingakauplusesse sisenenud kliendi kinganumbri ning kontrollida võimalike sobivate kingade olemasolu laos. Samuti on kogutud andmete põhjal võimalik planeerida laovarusid reaalajas ning prognoosida tulevikutrende. Lisaks võib sarnastes ettevõtetes rakendust leida ka kõikvõimalikele teistele sensoritele, mis aitavad korraldada parkimist, mobiilseid makseid, kauba tellimist jne.

Teiste oluliste asjade interneti võimalustena toob uuring välja:

Uued ärivõimalused – asjade interneti andmed võimaldavad ettevõtetel klientide vajadusi paremini mõista.

Kokkuhoiuvõimalused – ettevõtted saavad kasutada asjade interneti andmeid oma äriprotsesside automatiseerimiseks ja parendamiseks.

Rohkem infot otsuste tegemisel – täpsemad ja reaalajas kasutatavad andmed võimaldavad võtta vastu täpsemaid otsuseid.

Targemad linnad ja parem infrastruktuur – intelligentne sensoritega varustatud infrastruktuur ja omavahel ühendatud võrgud pakuvad uusi kontseptsioone liikluse juhtimiseks, jäätmekäitluseks ja muude kommunaalteenuste juhtimiseks.

Samas toob võrku ühendatud aktiivselt infot koguvate ja seda edastavate seadmete kasv aga kaasa uusi väljakutseid infoturbe valdkonnas. EY uuringu kohaselt sisaldavad 70% enim kasutuses olevatest asjade interneti seadmetest turvaauke. See loob aga uusi pääsupunkte, mida ründajad saavad kasutada süsteemile volitamata ligipääsemiseks. Nendele väljakutsetele vastamiseks peavad ettevõtted panustama oma infoturbe korraldamisesse, et suurendada seeläbi rünneteks valmisolekut ning võimekust tegeleda ründe tagajärgedega.

Arvestades asjade võrku ühendamise praktiliselt piiramatuid võimalusi, pakub asjade internet huvitavaid lahendusi ettevõtte äri ja inimeste igapäevaelu paremaks korraldamiseks. Samas tuleb tähelepanu pöörata aga kasvavatele infoturbe riskidele, mis nõuavad rohkem tähelepanu ja terviklikku lähenemist infoturbe paremaks korraldamiseks.

Autor: Sander Saveli – konsultant, ärikonsultatsioonide osakond

Uuringu link: http://www.ey.com/Publication/vwLUAssets/EY-cybersecurity-and-the-internet-of-things/$FILE/EY-cybersecurity-and-the-internet-of-things.pdf

Tagasi üles