Ettevõtja maksuettepanek: kõrgepalgaliste tulumaks 10 protsenti

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maksud
Maksud Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

Reformi ei ole vaja teha reformi enda pärast, kui sellel ei ole reaalset käega katsutavat ja silmaga nähtavat tulemust. Reaalset reformi on vaja majanduse elavdamiseks, riigis elanike elu elamisväärsemaks muutumisel ning maksumaksjate riiki meelitamiseks ning uinuva kapitali ellu äratamiseks, kirjutab ettevõtja Sulev Metsalu. 

Tööjõumaksud

  1. Sotsiaalmaksust tuleb eraldada ravikindlustuse osa 13 protsenti ja jätta töövõtja kanda analoogselt töötuskindlustusmakse (1,6 protsenti) ja kogumispensionimaksega, sest kõik kolm makset ja maksu teenivad töövõtja huve. Ühtlasi tuleks maksu alandada ühe protsendi võrra 12 protsendile.

  1. Tööandja makstavale sotsiaalmaksu pensionikindlustuse 20-protsendilisele osale kehtestada lagi - neljakordne keskmine palk. Ühtlasi tuleks maksu kahe protsendi võrra ehk 18 protsendile alandada.

  2. Sotsiaalmaksu tasumise miinimumi kohustus võrdsustada poole miinimumpalgaga. See võimaldab tööturule siseneda inimestel, kellel on tahe ja võimalus töötada osalise tööajaga. Tänane maksukeskkond seda ei soosi, pigem pärsib.

  3. Tulumaksuvaba miinimum tuleks võrdsustada miinimpalgaga, sest miinimum on miinimum (nagu sõna «miinimum» isegi ütleb), millelt tulumaksu võtmine suunab inimesed sotsiaaltoetuste järjekorda, millega omakorda kaasnevad põhjendamata kulud.

  4. Füüsilise isiku tulumaksumäär tuleb tõsta 20 protsendilt 26 protsendile, et katta tulumaksuvaba miinimumi osa tõstmisest tingitud väiksemat maksulaekumist.

  5. Kehtestada täna kehtivale kaheastmelisele (maksuvaba ja maksustatav osa) tulumaksule ka kolmas aste, selleks oleks kümneprotsendine tulumaksumäär neile, kes teenivad üle neljakordse keskmise palga. Meelitab riiki kõrgepalgalisi töökohti, mida toetab ka sotsiaalmaksu lagi. Eraldi tuleks välja tuua, et korraga saab kasutada kahte astet – üle neljakordse keskmise palga teenival ei oleks õigust maksuvabale tulule.

Ettevõte omakapitalimaks või ettevõte tulumaks?

  1. Kehtestada üheprotsendiline omakapitali maks. Eelis üldise ettevõtte tulumaksu ees on, et maksustatakse kogunenud kasumit, mitte kasumi teenimist. Maksustatakse kasumit, mis on omanikele dividendideks välja maksmata või millele ei leita või ei taheta leida rakendust. Maksukohustuse aluseks oleks omakapital miinus investeeringud. Dividendide tulumaksustamise süsteem tuleks jätta kehtima sellisena, nagu see täna on, kuna makstud dividendid vähendavad omakorda omakapitali. Täna ei ole ühtegi motivaatorit, mis sunniks kogunenud omakapitali uuesti majanduse ringlusesse suunama.

  2. 30 protsenti omakapitali maksust peaks minema sihtotstarbeliselt kohalikele omavalitsustele, kus ettevõte reaalselt tegutseb, ettevõtluskeskonna ja ettevõtlustaristu investeeringuteks, et soodustada regionaalpoliitiliselt ettvõtluse arengut.

  3. 30 protsenti omakapitali maksust peaks minema riigile (Kredex, EAS jne) sihtotstarbeliselt, et kaasfinanseerida koos mikro-, väike- ja keskmisi ettevõtteid, kel on idee ja kes on ennast juba tegutsemisega tõestanud, kuid kellel pole varade soetamiseks või liisimiseks piisavalt raha.

  4. Eesti ettevõtete omakapital 31. detsembri 2013 seisuga oli 31 840 miljonit - sellest üks protsent moodustab 318 miljonit.

Käibemaksuerisused alles jätta

  1. Üldine käibemaksumäär tuleb tõsta 25 protsendile. Madalam, 10protsendine määr peaks laienema täna olemasolevatele kaupadele ja teenustele lisaks ka toidu ja esmatarbekaubale.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles