Jaesektori palgakasv oli mullu keskmisest kiirem

Kassapidaja.

FOTO: Teet Malsroos/Õhtuleht

Jaemüüjad ennustavad selleks aastaks käibe kasvu, ent kasumlikkust survestavad Eesti keskmisest kiiremini kasvavad palgad.

Jaekaubandus on viimastel aastatel kasvanud keskmiselt 6,3 protsenti aastas. Sinna lähedale jääb ka mullune jaekaubanduse kasv, mis oli 6,7 protsenti, näitab Swedbanki korraldatud Eesti kaubandusettevõtete värske uuring. Rahalise käibe kasv oli mullu 6,1 protsenti.

Kasvust ja kahe aastaga 0,9 protsendi võrra 23 protsendini kerkinud brutomarginaalist hoolimata on sektori kogukasumlikkus langenud poole protsendi võrra 1,6 protsendini. Uuring peab selle peamiseks põhjuseks tööjõukulude kerkimisest kiiremat kasvu.

Mullu kasvasid tööjõukulud 14,5 protsenti ning tunamullu 8,6 protsenti, ent hinnanguliselt jäi keskmine brutopalk läinud aastal 735 euro juurde. Eesti keskmine oli 1002 eurot. Töötajaid on sektoris hinnanguliselt 50 000.

E-kaubandusega tegelevate jaemüüjate osakaal on 2016. aasta alguseks oluliselt tõusmas: praeguselt 40 protsendilt 65ni.

«Samas jäävad e-poodide prognoositavad käibed võrreldes tavapoodide käivetega veel üsna väikesteks – oodatakse, et e-kaubanduse käive moodustab 2015. aastal jaekaupmeeste kogukäibest keskmiselt 2,1 protsenti,» ütles Maris Peda.

Uuringu kohasel kavandab 77 protsenti ettevõtetest lähema aasta jooksul olulisi investeeringuid. Peda sõnul investeerivad esmatarbekaupade müüjad rohkem füüsilistesse poodidesse - kaupluste sisustusse ja interjööri, samas kui spetsiaalkaupade müüjad investeerivad eelkõige e-kaubanduse arendamisse. 38 protsenti ettevõtetest kavatseb tänavu investeerida enam kui möödunud aastal.

Küsitlus näitab, et jaemüüjate kindlustunne on jätkuvalt kõrge. Käibe langust prognoosib vaid üks protsent vastanutest ning keskmiselt plaanitakse käivet kasvatada kuus protsenti eelmise aastaga võrreldes.

Käibekasvu plaanib 74 protsenti spetsiaalkaupade müüjaist ja 68 protsenti esmatarbekaupade müüjaist. «Ilmselt põhjustatuna sektori tööjõukulude tõusust ja kasumlikkuse langusest paaril viimsel aastal, on jaekaubandusettevõtete fookuses sel aastal eelkõige kasumi kasv,» lisas Peda.

46 protsenti küsitletud jaemüüjatest omab kauplust kaubanduskeskuses. «Olulisim kriteerium keskuse valikul on asukoht, sealhulgas ka kaupluse asukoht keskuse sees,» märkis Peda ning tõi välja fakti, et esmatarbekaupade müüjad teevad keskmiselt ühe ruutmeetri kaubanduspinna kohta kaks korda enam käivet kui spetsiaalkaupade müüjad.

Keskmiselt müüsid küsitletud kaupmehed 2014. aastal ühe kaubanduspinna ruutmeetri kohta kuus tooteid 220 euro eest.

Tagasi üles