Uus ELi direktiiv: kasusaajad peavad olema registris

Aivar Õepa
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Parlamendi hoone.
Euroopa Parlamendi hoone. Foto: Keidi Paldis

Täna andis Euroopa Parlament toetuse eelnõule, mille kohaselt tuleb teave ettevõtete tegelike kasusaavate omanike kohta kanda ELi liikmesriikide registritesse ja see peab olema kättesaadav ametiasutustele ja isikutele, kellel on õigustatud huvi, nagu näiteks ajakirjanikud.

Uue rahapesu tõkestamise direktiivi eesmärk on võitlus rahapesu ja maksukuritegude ning terrorismi rahastamisega. Samuti võeti vastu uued reeglid raha ülekandmisel edastatava teabe kohta.

Neljas rahapesu tõkestamise direktiiv kohustab ELi liikmesriike registris hoidma teavet äriühingute tegelike kasusaavate omanike kohta. Samuti kohustab direktiiv pankasid, audiitoreid, juriste, kinnisvaramaaklereid ja kasiinosid olema valvsam klientide kahtlaste tehingute osas.

Liikmesriigid tagavad, et teave tegelikult kasu saavate omanike kohta on kättesaadav pädevatele asutustele ja rahapesu andmebüroodele (ilma piiranguteta), kohustatud isikutele (näiteks pangad, kui klientide suhtes rakendatakse hoolsusmeetmeid) ning kõigile isikutele ja organisatsioonidele, kes suudavad tõendada õigustatud huvi.

Juurdepääs teabele hõlmab tegelikult kasu saava omaniku nime, sünniaega, kodakondsust, elukohariiki ning kasu saamisega seotud huvi laadi ja ulatust. Erandi ligipääsule võivad liikmesriigid kehtestada ainult üksikjuhtumi põhiselt ja erandkorras.

Teave usaldusfondide tegelike kasusaavate omanike kohta on kättesaadav vaid pädevatele asutustele ja kohustatud isikutele.

Direktiiv täpsustab ka reegleid «riikliku taustaga isikute» kohta, kelle osas võib olla tavalisest suurem korruptsioonirisk seoses nende ametikohaga, nagu näiteks riigipead, valitsuse liikmed, parlamendiliikmed, ülemkohtute kohtunikud, ja nende perekonnaliikmed.

Heakskiidetud direktiivi kohaselt tuleb riikliku taustaga isikutega tehtavate tehingute või ärisuhete puhul liikmesriikidel kehtestada lisameetmed, nt meetmed, et teha kindlaks vara ja raha allikad, mida riikliku taustaga isikutega ärisuhetes või tehingute tegemisel kasutatakse.

Liikmesriikidel on nüüd kaks aastat, et vastu võtta rahapesu tõkestamise direktiivile vastavad riiklikud seadusaktid. Raha ülekandmisel edastatava teabe määrus hakkab kehtima 20 päeva pärast selle avaldamist ELi Teatajas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles