Leedo ja Miil kolivad parvlaevad Saksamaale

FOTO: Küllike Rooväli

Sügisest hakkavad praegu Virtsu-Kuivastu liinil kurseerivad parvlaevad Saaremaa ja Muhumaa sõitma regulaarliini Saksamaal Elbe suudmes, aasta pärast lisandub neile ka Hiiumaa.

Eelmise nädala lõpus teatasid Saksa arenguagentuurid parvlaevaliikluse taasalustamisest Elbe suudme idakaldal asuva Cuxhaveni sadamalinna ja läänekaldal asuva Brunsbütteli vahel 14-aastase vaheaja järel. Teate kohaselt algab liiklus sügisest kahe mõlemast otsast laaditava parvlaevaga, millele lisandub 2016. aastast kolmas.

Karismaga ettevõte Eestist

Cuxhaveni ja Brunsbütteli arenguagentuuri teates märgitakse, et teenust hakkab osutama Elb-Link Reederei GmbH, mis osutab aastast 1995 parvlaevateenust Eestis mandri ja saarte vahel ning millel on «vaieldamatult rahvusvaheline karisma».

Mõned Saksa uudiskanalid tegid sellest viitest ja nimede sarnasusest eksliku järelduse, et ettevõttel on seos Tallinkiga.

Aga ei, ka oma praegu napilt sisustatud kodulehel lükkab Elb-Link ümber info seotusest Tallinkiga ja annab vihje tegeliku omaniku kohta, märkides ettevõtte esindajaks Vjatšeslav Leedole kuuluva Väinamere Liinide juhataja Urmas Treieli.

Saksa ja Eesti äriregistrid näitavadki, et 16. märtsil registreeritud Elb-Link Reederei sajaprotsendiline omanik on Eestis 2. veebruaril registreeritud S.O. Invest OÜ, mis kuulub võrdselt Vjatšeslav Leedole ja parvlaevade omaniku Olav Miili elukaaslasele Katren Helinurmele.

Seega oli Väinamere Liinide emaettevõtte Saaremaa Laevakompanii (SLK) juhil Tõnis Rihvkil õigus, kui ta eelmise nädala lõpus tehtud pressiteates ütles: «Meil puudub informatsioon, et SLK laevad hakkaksid sõitma nt Reini jõel.» Tõepoolest ei hakka nad sõitma Reini jõel, vaid hoopis Elbel.

Väinamere Liinid Postimehele kommentaari ei andnud.

SLK võib laevu vahetada

Täna kohtuvad SLK / Väinamere Liinide esindajad majandusminister Kristen Michaliga, kus eelinfo kohaselt selgitavad ministrile ettevõtte tulevikuplaane.

Parvlaev Saaremaa on praegu plaanilises hoolduses Klaipedas, enne seda käis Leedus hoolduses Muhumaa. Saaremaa-mandri liini teenindab praegu lisaks Muhumaale veel Regula. Lisaks on Kreeka ettevõttelt 2wayferries prahitud parvlaev Ionas, mis peaks mõne nädala pärast Väinamerele jõudma.

Et reederid infot ei anna, pole teada, millal täpselt Saaremaa ja Muhumaa Elbele kolivad ja Ionas koos Regulaga Virtsu-Kuivastu liini teenindama jäävad.

Väinamere Liinide leping riigiga kehtib 1. oktoobrini 2016. Kuni selle ajani peab lepingu kohaselt Rohuküla-Heltermaa liini teenindama üks uus parvlaev, st parvlaev Hiiumaa. Ülejäänud parvlaevade liinil vahetamise koha pealt on reederil kümme aastat tagasi toonase majandusministri Edgar Savisaarega sõlmitud lepingu kohaselt vabad käed.

Miinimumnõuded, millele kumbagi liini teenindav laev peab vastama, on lepingu kohaselt mahutavus 400 liinimeetrit sõidukeid ja 400 reisijat, samuti soe salong 200 reisijale ning jääklass, kummalgi liinil ühel laeval Lloydsi registri järgne 1A või samaväärne ja teisel 1C.

Muhumaa ja Saaremaa ületavad mõlemad pikalt miinimumnõuded, samas kui Regula ja St Ola autode mahutavus on üsna miinimumi lähedal. Leping aga ei ütle, et ettevõte laevu oma tahtmist mööda vahetada ei või, ka ei pea vahetusest kedagi teavitama.

Potentsiaaliga liin

48 000 elanikuga rahvusvahelise parvlaevasadama Cuxhaveni ja üle jõe Kieli kanali suudmes paikneva 12 000 elanikuga Brunsbütteli vahel katkes parvlaevaühendus 2001. aastal, kui kolme 1960ndatel ehitatud laevaga opereerinud ettevõte Elbe-Ferry tegevuse lõpetas. Autoliiklus on nüüd suunatud Hamburgi lähedale tunnelisse, kus tipptundidel on tihti ummikud.

Cuxhaveni ja Brunsbütteli arenguagentuuride tasuvusuuring näitab, et linnade vahel võiks olla liiklust 265 000 sõiduautot, 48 000 veoautot ja 625 000 reisijat aastas. See on umbes kolmandik Väinamere liikluse mahust, kus Väinamere Liinide laevad teenindasid mullu kaks miljonit reisijat ja 0,85 miljonit sõidukit. Samas uuringus tõdetakse ka, et liikluse maht Cuxhaven-Brunsbütteli suunal kasvab aasta-aastalt.

Pressiteate kohaselt hakkab ülesõit toimuma 12 korda päevas kummaski suunas, kokku 24 reisi. Sõiduauto pileti hind on 25 eurot, kolm korda kallim kui Eesti riigi doteeritud peaaegu sama pikal Rohuküla-Heltermaa liinil, kuid Saksa internetifoorumi elbdampfer-hamburg.de kommentaatorid nimetasid hinnataset mõistlikuks.

Kas laevad uuel liinil ka uue nime all sõitma hakkavad, pole veel teada, aga samas foorumis on pakutud, et laevade nimeks võiks saada Schleswig-Holstein ja Niedersachsen (Alam-Saksimaa), kahe liidumaa järgi, mida liin ühendama hakkab.

Saksa arenguagentuuride teatel loob parvlaevaühenduse taaselustamine Cuxhaveni ja Brunsbütteli vahel 50 töökohta. Avatakse 400 kohaga iseteenindusega einelaud, kohvik ja suveniiripood. Brunsbüttelis ehitatakse uus ro-ro ramp ja paigaldatakse uus valgustus. Reederi hinnangul ulatub investeering miljonitesse, vahendab pressiteade.

Laevaliinile reederi leidmise projekti juhtinud Volker Jahnke Brunsbütteli arenguagentuurist ütles, et parvlaevaliin annab kogu regioonile tugeva arengutõuke.

«Meile on see tõeks saanud unistus,» ütles omanimelise Brunsbütteli ettevõtte juht Friedrich Kruse, kes enda sõnul kavatseb laevaliiniga vedada kuni kümme treilerit päevas.

Tagasi üles