SEB: vajadus eluaset parandada suurendab Eesti ja Leedu kodulaenude mahtu

FOTO: SCANPIX

2014. aastal kasvas kodulaenude portfell Eestis 2,8 ja Leedus 1,8 protsendi võrra. Kasv oli kiirem kui varasematel aastatel ja on veelgi kiirenemas, näitab värske SEB koostatud Balti leibkondade majandusanalüüs.

Uute pangalaenude maht oli 2014. aastal Eestis 19,5 protsenti ja Lätis 12,3 protsenti suurem kui 2013. aastal. Vastavalt Leedu Pankade Liidu ja kodulaene väljastavaid panku ühendava organisatsiooni Būsto paskolų draudimas (UAB) statistikale kasvasid uute laenude mahud Leedus aasta esimesel poolel 30 ja teisel poolel ca 20 protsenti, teatas SEB.

«Huvi kodulaenude vastu on kõigis kolmes Balti riigis kasvanud, mille üks olulisi põhjuseid võib olla ka jätkuv objektiivne elamistingimuste parandamise vajadus. Vastavalt Euroopa Liidu elamistingimuste ja sissetuleku uuringule (EU –SILC) on Balti riikide elanike elamistingimused Euroopa Liidu keskmisest kehvemad- meie keskmine eluase on Euroopa keskmisega võrreldes kaks kolmandikku väiksem,» selgitas kodulaenu vajadust SEB Eesti finantsekspert Triin Messimas.

Lätis ületab tagasimakstud laenude maht uute laenude mahu, mistõttu eelmisel aastal vähenes portfell 2013. aasta lõpu seisuga võrreldes 6,7 protsenti. Osa Läti peresid on endiselt hädas enne majanduskriisi võetud laenukohustustega ning see avaldab mõju kogu laenuturu arengule. Enam kui 90 päeva võlgnevuses kodulaenude osakaal oli 2014. aasta lõpus Lätis 8 protsenti kogu eluasemelaenude mahust.

Juulist 2014 pärinevate andmete alusel oli Leedu 60 ja enam päeva võlgnevuses kodulaenude määr 6,5 protsenti portfellist. Eesti vastav näitaja 2014. aasta lõpus ulatus vaid ühe protsendini kogu kodulaenude mahust.   

Tagasi üles