iDeal kampaania

Elering: kallima elektrihinna kohtu kaudu kompenseerimise nõudmine pole tõenäoliselt edukas

Hõõglamp. Foto on illustreeriv.

FOTO: TOOMAS HUIK/PM/SCANPIX BALTICS

Eleringi sõnul ei ohusta Estlinkide rikked Eesti varustuskindlust, samuti ei ole infrastruktuuriettevõtte hinnangul kuigi tõenäoline rikete tõttu kõrgema hinnaga ostetud elektri hinnavahe kohtu kaudu sissenõudmine edukas.

«Välisühenduste katkestuste tõttu pole Eesti elektri varustuskindlus kordagi ohtu sattunud. Ka praegu, kui Estlink 2 on rikke tõttu tööst välja, täidab Elering kõiki oma klientide ees võetud kohustusi – kõik tarbijad on toidetud ja elektribilanss tasakaalus. Katkestus ei kujuta elektrisüsteemi toimimisele ohtu. Mäletatavasti toimis Eesti elektrisüsteem ka kümmekond aastat tagasi, kui meil ühendust Soomega polnud,» ütles eletrivõrgu süsteemihalduri Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster BNSile.

«Varustuskindluse vaates pole elektritarbija jaoks oluline, millist teed pidi elekter temani jõuab. Ka Eesti sisemaises võrgus tuleb ette olukordi, kus üks või teine elektriliin on remondis või muul põhjusel tööst väljas. Eleringi roll on ka sellises olukorras tarbijad ära toita. Seda oleme teinud ja teeme jätkuvalt,» lisas ta.

«Täiesti alusetu on omavahel kokku segada elektrisüsteemi füüsiline toimimine ning elektrikaubandust. Elektriturg toimib hoolimata ühe välisühenduse rikkest, toimis ka enne Estlink 2 käivitumist. Iga päev arvutatakse nõudluse ja pakkumise alusel elektri hind. See ongi õiglane hind,» rääkis Köster.

«Oleme Estlink ühenduste olemasolu ja nende soodsa mõjuga suhteliselt lühikese aja jooksul sedavõrd harjunud, et ühenduste eelne aeg kipub ununema. Just Estlinkid võimaldavad meil saada märgatavat kasu Põhjamaade madalatest elektrihindadest,» sõnas Köster.

«Kui keegi väidab, et Elering peaks tarbijatele hinnavahe kompenseerima, siis saaks see toimuda üksnes kellegi arvelt. Kompenseerimine tähendaks, et maksumaksja toetaks Eleringi kaudu elektritarbijaid. Kas see oleks mõistlik? Kui väita, et turuhind pole õiglane ja lahendus on kompensatsioon, siis selline käsitlus viib meid tagasi suletud turu juurde, kus hind oli nii tarbijatele kui tootjatele ette määratud. Suletud turu hind oleks üpris suure tõenäosusega kõrgem hinnast, mida börsipaketi kasutajad praegu elektri eest maksavad, rääkimata elektritarbijate enamikust, kes kasutavad kindlaks perioodiks fikseeritud hinda,» lisas ta.

«Teine võimalus on esitada nõue kohalike tootjate vastu. Nemad on saanud Estlink 2 rikke ajal oma elektrit müüa Soome hinnast kõrgema hinnaga ja teeninud justkui täiendavat tulu. Raske on ette kujutada, kuidas õnnestuks tootjatelt igati korrektsete börsitehingute alusel teenitud tulu kätte saada,» rääkis Köster.

Vandeadvokaat Moonika Kukke ütles teisipäeval BNSile, et turuosalistel on juhul, kui Elering ei taga piiriüleste Estlink elektriühenduste varustuskindlust, õigus muuhulgas esitada kahjunõue. Elektrituruseadus loeb Eleringi elutähtsa teenuse osutajaks nii põhivõrguettevõtjana kui ka tegeliku liinivaldajana. Hädaolukorra seadus kohustab elutähtsa teenuse osutajat koostama toimimise riskianalüüsi, tagamise plaani, teavitama teenust korraldavat asutust häiretest ning andma nende kohta teavet, selgitas ta.

Konkurentsiamet teatas teisipäeval, et analüüsis Eesti ja Soome vaheliste elektriühenduste, Estlink1 ja Estlink2 töökindlust. Amet jõudis seisukohale, et hetkel kehtiv seadusandlus ei reguleeri piisavalt elektriühenduste toimimist. Oluline on sätestada Estlinki kaablitele vastavad kvaliteedinõuded: näiteks lubatud maksimaalne katkestuste aeg aastas.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles