Soome tolli rangem kontroll vähendas alkoholi müüki Eestis
12. mai 2015, 12:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurim põhjus alkoholi legaalse müügi 1,5 protsendilises languses mullu oli Soome tolli rangem kontroll, selgub TNS Emori vastsest uuringust. Turistide alkoholiostud vähenesid mullu võrreldes varasema aastaga 2,1 protsenti.
«Turistide alkoholiostude vähenemist saab põhjendada Soome tolli tööga, kuna eelmise aasta keskel alustas toll rangemat kontrolli kaasaostetud kogustele, et mõjutada soomlasi ostma alkoholi vaid enda tarbeks,» ütles TNS Emori uuringuekspert Aivar Voog.
«Siiski ostavad soomlased arvestatava koguse ehk 34 protsenti Eestis müüdavast alkoholist. 2013. aastal oli see näitaja mõnevõrra suurem – 36 protsenti,» lisas Voog.
Soomlased ostsid mullu rohkem õlut ja veini ning vähem kangeid alkohoolseid jooke ja muid lahjasid jooke.
«Soome turistide põhilised ostukohad on laevad ja sadamapoed. TNS Emori mullu Soomes tehtud küsitlus näitas, et kõigist Eestit külastanud Soome turistidest ostis alkoholi kaasa 82 protsenti ja nad kulutasid alkoholi kaasaostmiseks keskmiselt 129 eurot ühe ostja kohta. Soomlaste endi hinnangute põhjal nende ostukogused vähenesid võrreldes eelnenud aastaga,» ütles Voog.
TNS Emori uuringu andmeil on Eesti elanike üldine alkoholi tarbimine viimasel kolmel aastal olnud langustrendis. Mullu vähenes alkoholi tarbimine 0,9 protsenti. Kui 2014. aastal tarbis uuringu andmeil iga elanik kokku 10,17 liitrit absoluutalkoholi, siis 2013. aastal oli see näitaja täpsustatud andmetel 10,26 liitrit ning võrdluseks 2011. aastal 10,6 liitrit.
«Regulaarselt, vähemalt kord kuus tarbib alkoholi ligikaudu 60 protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast,» ütles TNS Emori uuringuekspert Katrin Männaste. «Üle kahe kolmandiku Eestis tarbitavast alkoholist joob ära veerand elanikkonnast, kes joovad seda vähemalt kord nädalas, nende hulgas on rohkem mehi, 20-50-aastaseid ja aktiivselt tööelus osalevaid inimesi.»
Katrin Männaste sõnul on kõige suurema tarbijaskonnaga Eestis lahjemad alkohoolsed joogid – õlu ja vein. Neid joovad vähemalt kord kuus vastavalt 37 protsenti ja 29 protsenti kogu täisealisest elanikkonnast.
Kaks kolmandikku alkoholitarbijatest on joonud viimase aasta jooksul nii lahjasid kui ka kangeid alkohoolseid jooke, üks kolmandik joob vaid lahjasid jooke. Ainult kange alkoholi tarbijaid Eestis eristuva osakaaluga ei ole, selgitas uuring.