iDeal kampaania

Estlink 2 rike toob veel nädalajagu kõrgema elektrihinna

EstLink 2 Püssi konverterjaam.

FOTO: Sergei Stepanov

Juba tosin päeva rivist väljas olnud Eesti-Soome merealune kaabliühendus Estlink 2 jääb remonti esialgsetel andmetel veel selleks nädalaks, tingides Eestis kõrgema börsielektri hinna kui Soomes.

Eleringi kommunikatsioonijuhi Ain Kösteri sõnul on rike Eesti poole konverterjaama optilistes kaablites. «Saame anda ainult sedasama infot mis börsilegi: remont praegu käib. 16. mai hommikul saame täpsemalt öelda, millal lõpeb,» ütles ta.

650 MW ülekandevõimsusega Estlink 2 rikke tõttu on Eesti ja Soome vahel praegu elektrituru käsutuses vaid Estlink 1, mille ülekandevõimsus on 350 MW. Ülekandevõimsuse vähenemine kahe riigi vahel kahe kolmandiku võrra nähtub ka elektri hinnas: 2. maist alates on Eesti poolel päev ette börsihind olnud selgelt kallim kui Soomes.

Näiteks homme maksab elekter Soomes 29,15 eurot megavatt-tund, aga Eestis 31,44. Lätis ja Leedus on homne elektrihind 34,76 eurot.

Kösteri sõnul on katavad kodumaised tootjad selle osa, mis Soomest importimata jääb. «Eesti on jälle selgelt energiat eksportiv riik, ehkki vahepeal, mõni kuu tagasi, oli moment, kus toodeti vähem kui tarbiti,» ütles ta.

Läti hüdrojaamade toodang läheb samuti lõunasse, Leedu puudujäägi katmiseks, Eestisse seda energiat praegu ei müüda. Täna pärastlõunase seisuga ulatus elektritootjate koguvõimsus Eestis 1,5 gigavatini ja tarbimismaht ühe gigavatini. Sealjuures imporditi Eestisse Estlink1 kaudu 280 MW ja eksporditi üle lõunapiiri 650 MW.

Eesti Energia meediasuhete juhi Kaarel Kuuse sõnul tõstis Eesti Energia Estlink 2 rikke järgselt Narvas väljundvõimsust.

«Eesti Elektrijaam reageeris turuolukorrale ja turuhinnale adekvaatselt ning toodangut tõsteti,» ütles ta. «Eesti Elektrijaamas tõusis möödunud nädalal, kui Estlink 2 oli rivist väljas, elektritoodang peaaegu poole võrra võrreldes aprilli keskmise töönädalaga.»

Energiaploki n-ö külmast seisakust käivitamise aeg on Kuuse sõnul keskmiselt 12 tundi, tingimusel, et parasjagu remonti või hooldust ei tehta.

Seda, kui kõrge peab olema börsihind, et Eesti Energia oleks huvitatud väljundvõimsust lisama, Kuusk ei avaldanud.

«Täpset numbrit me avaldada ei saa, sest see on konfidentsiaalne info. Elektriturgu põhjalikult analüüsides võib siiski saada mingisuguse ettekujutuse,» rääkis ta. «Tasuvuspiir ei ole konstantne väärtus ja sõltub nt keskkonnamaksude määradest, CO2 turuhinnast, primaarenergia hinnast jms.»

Aprillis oli Eesti hinnapiirkonna keskmine elektri hind Eleringi andmeil 30,50 eurot megavatt-tunnist, mis oli teist kuud järjest madalam kui enne elektrituru avamist 2012. aastal kehtinud hind. Soome keskmine hind oli 30,09, Läti oma 34,81 ja Leedu hind 35,61 eurot megavatt-tunnist.

Aprillis erines Eesti päev-ette elektrihind Läti omast 52,6 protsendil tundidest. Eesti ja Soome hind erines vaid 6,8 protsendil tundidest.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles