Turismifirmade liit: valitsuse otsus pidurdab majandusarengut
8. mai 2015, 08:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Turismifirmade Liidu hinnangul pidurdab valitsuse otsus tõsta majutusasutuste käibemaksu Eesti majandusarengut ja eksporti ning kahjustab turismisektoris hõivatute toimetulekut.
«Turism annab kümnendiku siseriiklikust toodangust ja viiendiku teenuste ekspordist – valitsuse otsus on majanduslanguse ja ekspordi pidurdamise kasuks ning turismisektoris töötava 45 000 inimese kahjuks,» märkis Eesti Turismifirmade Liidu peasekretär Kristen Lahtein.
«Enamus tegevusvaldkondi puutub turismiga kaasnevate mõjudega kokku ning osades asulates on turism ka ainus elatusallikas, seda eriti äärealadel,» tõdes Lahtein.
«Suured reisikorraldajad vaatavad regiooni kui tervikut, oleme nüüd kõrgeima käibemaksu määraga riik piirkonnas – ühe oma eelise oleme vabatahtlikult käest andnud,» tõdes Lahtein.
«Peaminister kõneles korduvalt aruka dialoogi vajadusest, kokkuvõttes jäeti aga arvestamata nii pikaaegsed turismi arengustrateegiad kui põhjalikud mõju-uuringud ning arutati ja kõneldi vaid iseendaga,» lausus Lahtein.
«Mis eksperimendist edasi saab, on raske öelda, kuid keegi peab selle hinnatõusu kinni maksma,» sõnas Lahtein.
«Viis protsenti võib tunduda väike kasv, kuid iga väiksemgi hinnamuutus hakkab mõjutama klientide käitumist ja ettevõtjate investeerimisvõimet, seda enam, et soome ja vene turistide arv on juba langenud ning kaugematest riikidest pärit turistid pelgavad Ukraina olukorra tõttu meie piirkonda tulla,» tähendas Lahtein.
Norras ja Poolas on majutusasutuste käibemaksumäär 8 protsenti, Leedus ja Soomes 9 ning Lätis ja Rootsis 12 protsenti.