Mehhiko president Felipe Calderón käis välja plaanid kaitsmaks ajakirjanikke, kelle narkokartellid ähvarduste ja vägivallaga üle on kallanud.
Calderón tõotab kaitsta Mehhiko hirmutatud ajakirjanikke
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks mõte on rajada ähvardusi saanud ajakirjanike abikeskus, samuti plaanib president kuulutada ajakirjanike vastu toimepandud rünnakud riigivastasteks kuritegudeks. Mehhikos langeb mõrvade ohvriks üha rohkem ajakirjanikke, kes kirjutavad lahingutest rivaalitsevate narkojõukude ja julgeolekujõudude vahel.
Mehhiko riikliku inimõiguste komisjoni andmetel on vaid viimase aastakümnega mõrvatud 65 ajakirjanikku. Enam kui pooled tapmistest langevad 2006. aastal võimule tulnud Calderóni ametiaega. Tänavu on tapmisi kokku juba kümme.
Ajakirjandusvabaduse kaitseks loodud rahvusvaheline pressiinstituut teatas nädal tagasi, et Mehhiko on ajakirjaniku ameti pidamiseks kõige ohtlikum maa üldse.
Kahe viimase aastaga 4000 inimese hukkumise tunnistajaks olnud Ciudad Juárezi linna ajaleht El Diario küsis hiljuti juhtkirja vahendusel jõukudelt nõu, mida nad tegema peaksid.
«Me palume teilt selgitust, mida te meist tahate. Mida avaldada, mida mitte? Siis me teaksime, mida oodata,» seisis juhtkirjas. «Tegelikult valitsete siin linnas ju teie, kuna valitsus ei suuda meie kaaslaste tapmist kuidagi pidurdada.»
El Diario juhtkiri šokeeris kogu rahvast. Kirjutis paljastas tõsiasja, mida kõik teavad, aga tunnistada ei taha. Nimelt et Ladina-Ameerika suuruselt teises riigis ei ole ajakirjandusvabadusest suuremat järele jäänud.
«Meid on vaikima sunnitud. Me ei taha enam lugusid kirjutada,» ütles Financial Timesile Mehhiko ajakirjanike liidu president Hilda Luisa Valdemar y Lima. Ajakirjandustoimetajate liidu liige Rogaciano Méndez ütles: «Informatsioon on üks demokraatia alustalasid ning seda tala saetakse praegu meie silme all.»
Alates 2006. aasta detsembrist, mil Calderón organiseeritud kuritegevusele sõja kuulutas, on jõukude arveteklaarimiste käigus hukkunud vähemalt 28 000 inimest. Tapatalguid, peade maharaiumisi ja tulevahetusi kajastanud ajakirjanikud on aga ise märklauaks muutunud.
Mõned kommentaatorid on tõmmanud paralleele Colombia meedia vastu vallandunud rünnakuga sealsete narkosõdade tipphetkedel. Mehhiko põhjaosas on meediaväljaannete kontorite vastu kasutatud nii autopomme kui granaadirünnakuid.
Teadaolevalt rööviti möödunud aastal põhjapoolses piirilinnas nimega Matamoros ajakirjanik, kellelt nõuti kohaliku narkokaubanduse kohta infot andnud allikate avaldamist. Ülekuulamise käigus lömastati ajakirjaniku sõrmed.
El Diario juhtkirja kaasautor Pedro Torres ütles, et on kaalunud võimalust saata oma pere elama Texase piirilinna El Pasosse. «Siin läheb liiga karmiks,» ütles ta. «Kui asi oleks kontrolli all, toimuks kuritegusid lihtsalt aegajalt. Nüüd tehakse seda aga kogu aeg ja väga jultunult.»
Ajalehe forograaf Luis Carlos Santiago mõrvati vaid nädal tagasi. Teda tulistati populaarses ostukeskuses päise päeva ajal üheksa korda.
Inimõiguste komisjoni ombudsman ehk õigusvahemees Fernando Batista Jiménez ütles, et kõige rohkem teeb talle ajakirjanike tapmiste juures muret see, et lahendatud on vaid 15 protsenti juhtumitest. Mehe järeldus on süngemast süngem: «Mehhiko riik ei toimi.»
Copyright The Financial Times Limited 2010.