Neivelt: alustada tuleks eluasemelaenu intressi tulumaksuvabastuse kaotamisest

Indrek Neivelt

FOTO: Liis Treimann

Majutusteenuste käibemaksu teema kütab juba teist kuud kirgi. «See tundub nii ettevalmistamata teema olevat, et paneb mõtlema, kui palju veel selliseid punkte koalitsioonilepingus on,» kirjutas Indrek Neivelt oma blogis.

Ta kirjutas, et kuigi tal pole majanduslikke huvisid hotelliäris, tunneb ta sektori toimimise põhimõtteid, kuna on laenuandjana olnud mitmete hotellide sünni juures. Ja hotellide käibemaksu ei saa tõsta mitmetel põhjustel.

Esiteks on majutusteenus suuresti eksport. «Härra peaminister väitis Riigikogu infotunnis, et majutusasutustel on justkui  käibemaksu soodustus. Kui see on nii, siis saavad kõik kaupu ja teenuseid eksportivad firmad käibemaksu soodustust. Ekspordi käibemaks on ju null.  Ja ei ole vahet, kas eksporditakse kaupu või teenuseid.» kirjutas Neivelt. Vastavalt statistikale on meil kaks kolmandikku majutatavatest turistidest välismaalased ja välisturistid elavad enamasti kallimates ööbimiskohtades. Seetõttu ei eksi me palju, kui väidame, et vähemalt kolm neljandikku  majutusasutuste käibest on eksport.

Teiseks  tahetakse majutusasutustelt ära võtta praktiliselt kogu kasum. «Käibemaksu tõusuga plaanitakse riigikassasse saada lisaks kakskümmend miljonit aastas. Samas oli näiteks 2013. aastal majutusasutuste summaarne puhaskasum statistikaameti andmetel  23,7  miljonit eurot,» leidis Neivelt, kirjutades, et sisuliselt toimuks sellega ühe sektori kasumi natsionaliseerimine.

Kolmandaks võiks käibemaksu tõstmise asemel hoopis palka tõsta. Hotellides on tööjõu kulud umbes kolmkümmend protsenti brutokäibest ehk nn letihinnast. «Käibemaksu tõstmine üheksalt protsendilt kahekümne protsendini on hotellide jaoks sama, mis palgakasv kolmandiku võrra.  Eelmise aasta palgadiskussiooni käigus saime juhtiva reformierakondlase kaudu teada, et hotellinduses näiteks palka tõsta ei saa. Huvitav, kuidas on nüüd järsku võimalik käibemaksu tõsta?» küsis Neivelt.

Samamoodi absurdne oleks tema arvates käibemaksu tõstmine protsendi võrra. See annaks suurema hoobi just väikese sissetulekuga inimestele, kellele tulumaksu hiljutine üheprotsendine langus väga suurt mõju ei avaldanud.

Maksuerisuste kaotamisel ja eelarveaukude täitmiseks tuleks alustada eluasemelaenu intressi tulumaksuvabastusest.  «See oli kehtestatud ajal kui elusasemelaenu intressid olid kümme protsenti ja rohkem ning tulumaks kakskümmend kuus protsenti. Täna on eluasemeleanu intressid 2-3 protsenti ja tulumaks kakskümmend protsenti. Seda maksusoodustust ei ole enam kindlasti vaja,» kirjutas Neivelt.

Kindlasti tuleks võrdsustada lahja ja kange alkoholi aktsiisid.  Alkoholiaktsiisi ühtlustamine aitaks kaasa mitte ainult riigieelarve täitumisele, vaid ka vähendaks alkoholi tarbimist noorte seas.

Uus kvalitatiivne tase maksunduses tekib alles siis, kui rikkamatelt eraisikutelt ja suurematelt ettevõtetelt korjatakse rohkem makse kui täna. «Senine lähenemine, et anname kusagile natukene juurde ja selleks võtame kõigilt natukene ära, ei toimi. See peaks nende eelarvevaidluste juures olema tänaseks arusaadav,» kirjutas Neivelt. 

Tagasi üles