EAS ei toeta majutusteenuste käibemaksu tõstmist

EAS.

FOTO: Peeter Langovits

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ei toeta majutusteenuste käibemaksu tõstmist 20 protsendile, kuivõrd see vähendaks märgatavalt Eestisse tulevate turistide arvu; seda poleks võimalik kompenseerida isegi valitsuse plaanitud ühekordse reklaamikampaaniaga välismaal.

Majutusasutuste käibemaksumäära tõstmine mõjutab Eesti turismisektorit üheselt – negatiivselt, ütles EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso BNSile.

«Oleme väga tihedas konkurentsis Euroopas ja ka Läti ja Leeduga meie regioonis. Meie tooted ja teenused on lõunanaabritega suhteliselt sarnased, meie kliendid on sarnased ja paratamatult mängib oma rolli hind,» ütles ta.

«Kui meie naabritel on võrdses konkurentsis hinnaeelis käibemaksu osas, siis loomulikult hakkame selle tõttu kaotama. Täna ei ole võimalik käibemaksu tõsta nii, et hind samaks jääb. Täna on Eesti majutusasutused juba kallimad kui Lätis ja Leedus. Tõstmisruumi seal lihtsalt ei ole. Kui kellelegi tundub, et mõneprotsendiline tõstmine ei muuda midagi, siis reaalsus on, et kui reisikorraldajad kuulevad ühe või kaheprotsendilisest tõusust, võibki see määravaks osutuda,» ütles Mutso.

«Meil ei ole Läti ja Leedu ees teisi eeliseid. Meil ei ole parem lennuühendus. Meil ei ole parem kliima. Hind lihtsalt on üks väga suurtest mõjuritest. Teame, et kui erinevad riigid on proovinud majutusteenuste käibemaksu tõsta, on nad üsna pea aru saanud, et see on sektorile negatiivne. Kas või näiteks Leedu, kes on just langetamas käibemaksu määra, nähes, et selle tõstmine oli vale otsus,» rääkis Mutso.

EASi kava kohaselt võiks aastaks 2017 kasvada valitud sihtturgude lõikes ööbimiste arv Eestis 7,5 protsenti. Käibemaksumäära tõstmine seab selle eesmärgi täitumise veel tugevama surve alla, kuivõrd raske majanduslik olukord nii Soomes kui ka Venemaal on juba iseenesest selle täitumise kahtluse alla seadnud, rääkis Mutso. «Pingutame selle nimel, et turistide arv jääks samaks, seda kasvatada on väga keeruline.»

Mutso hinnangul ei ole praegu kindlasti õige aeg majutusastuste käibemaksumäära tõsta. «Hästi-hästi keerukas ajastus. Just selle pärast, et meie põhiturud on täna langevad. Pooled meie ööbimistest annavad Soome turistid, mis on langev turg ja Venemaa olukorda ei pea täna vist kellelegi üle rääkima.»

Soomest ja Venemaalt pärit turistid on ka äärmiselt tähtsad regionaalpoliitiliselt, kuivõrd nad liiguvad üle riigi ja külastavad Eestit tihti just nii-öelda madalhooajal, rääkis Mutso. Samuti vaatlevad soomlased Eestit suuresti kohana, kus osta kaupu ja teenuseid, parandada näiteks autot, ravida loomi, käia juuksuris ja muud sarnast – ööbimiste hinna tõstmisel võivad nad Mutso sõnul hakata suuremas mahus Soome-siseselt reisima.

Kui majutusteenuste hinnakasvule lisandub ka aktsiiside kasv, siis võib kaduda põhjus siin tooteid ja teenuseid osta, lisas Mutso.

«Tihti on majutusasutuste kasumimarginaal sellesama käibemaksutõusu suurune ja kui seda pole võimalik ausalt teenida, tekib kindlasti just väiksemates asutustes suurem musta raha oht. Seda peame ka täna arvestama. Selle tõttu võib eeldatav maksutulu jääda märgatavalt väiksemaks. Täna räägime kattest, kus majutussektor saab suurusjärgus napilt üle 20 miljoni euro kasumit ja käibemaksutõusust eeldatav maksutulu on sama suur.»

«Riik on turismi investeerinud väga palju. Riik on seda tähtsaks pidanud. Aga kindlasti ei saa panna panuseid sellele, et teha suur ühekordne kampaania, mis käibemaksutõusu korvaks. Kindlasti üks ühekordne tegevus seda olukorda ei muuda,» märkis Mutso.

Pigem tuleks tema hinnangul hoida majutusteenuste pakkujate maksude kogubaas võrdsena võrreldes lähiriikidega. «Kõigil meie naabritel on käibemaksuerisused ja paraku me ei saa Tallinnat ja Londonit võrrelda.»

Uus koalitsioon plaanib 2017. aastal tõsta majutusasutuste käibemaksumäära seniselt 9 protsendilt 20 protsendile. Sellest sammust oodatakse riigikassasse arvutuslikult 23-26 miljonit eurot lisatulu aastas.

Muudatus on pälvinud kriitikat nii avalikuses kui ka koalitsioonipartnerite vahel. Selle läbiviimiseks on valitsuse hinnangul vajalik ennetav ja kaasnev mainekampaania ning läbi EAS tugimeetmed väikeettevõtetele ja maapiirkondadele mahus vähemalt 1 miljon eurot.

Tagasi üles