Üha enam suureneb Eestis tarbijate arv, kes sooritavad oma oste just veebist, samas jääb kodumaistest e-poodidest ostmine tagasihoidlikuks – rohkem kulutavad eestlased raha ikkagi piiriülestele ostudele.
Eestlased eelistavad välismaiseid e-poode
29. aprill 2015, 12:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Peamised põhjused teistest riikidest ostmiseks on suurem valik ja hind, mis võib olla kuni 70 protsenti madalam,» ütleb Eesti e-kaubanduse liidu juhatuse liige ja Cherry.ee asutaja Priit Tomp.
Samas toob ta välja, et kodumaise kaupleja puhul on võimalik lihtsate vahenditega kontrollida ettevõtte tausta ning saada kohalikelt ametitelt tarne- või kvaliteedi probleemide puhul abi. «Välismaise kaupleja puhul taustakontrolli tegemine nii lihtne pole ning kaebusega enamasti kuhugi pöörduda ei ole,» märgib Tomp.
Elementaarse taustakontrolli soovitab e-kaubanduse liidu juhatuse teha alati enne esmaostu sooritamist nii kodu- kui ka välismaiste e-kaupmeeste puhul, et veenduda ettevõtte usaldusväärsuses ja turvalisuses ning kauplemise läbipaistvuses.
«Kontroll võiks tingimata sisaldada veebiotsingut – igasuguse online-äri puhul on kaupmehe üks olulisemaid ressursse usaldusväärsus,» sõnab Tomp. Taustakontroll otsingumootoris annab kiirelt vastuse, mida kaupmehe kohta foorumites ja veebis laiemalt räägitakse ning missugune on olnud teiste tarbijate kogemus – kui kaupmees ei ole turvaline, siis tuleb see veebiotsinguga välja.
Kohaliku e-poe tausta on võimalik kontrollida ka e-äriregistris, e-kaubanduse liidu või tarbijakaitseameti juures, kus on olemas vastavad nimekirjad nii usaldusväärsetest kaupmeestest kui ka must nimekiri ettevõtetest, kelle juures ostlemine ei ole soovitatud. «Kõik usaldusväärsed kaupmehed kannavad Eestis ka Eesti e-kaubanduse liidu kvaliteedimärgist «Turvaline ostukoht»,» sõnab Tomp.
Kui siiski juhtub, et esineb probleeme kas toote või teenuse kvaliteedis, tarnes või toote tagastamisel, soovitab Tomp esmalt pöörduda kaebusega ettevõtte poole ning püüda probleem lahendada.
«Kui aga selgub, et kaupmees on tagastuse osas tõrges, ei võta müüdud teenuse või toote eest vastutust ning probleeme otsesuhtluses ettevõttega lahendada ei õnnestu, siis peab kindlasti pöörduma tarbijakaitseametisse, kes pakub vastavalt olukorrale nõu ja abi,» lisab Eesti e-kaubanduse liidu esindaja.