Lauri: kütuse tarbimist peab piirama

Maris Lauri.

FOTO: Jaanus Lensment / Postimees

Kui nafta hind on langenud, peaks kütuseaktsiisi tõstma, et mittetaastuvatel energiaallikatel põhinevate kütuste tarbimist piirata, märgib riigikogu liige ja endine rahandusminister Maris Lauri oma blogis.

Eestis maksustatakse aktsiisiga alkoholi, tubakat, pakendeid, kütuseid ja elektrit. Tähtsaim põhjus on soov nende kaupade tarbimist vähendada.

«Põhimõtteliselt võiks aktsiisiga maksustatavate kaupade ringi laiendada ja mitmes riigis on seda ka tehtud (suhkru/magusa aktsiis, energiajoogid jne),» kirjutas Maris Lauri oma blogis.

Kütuste hind on suures sõltuvuses nafta maailmaturu hinnast ja kuna seda väljendatakse dollarites, siis Eesti ja eurotsooni puhul ka dollari-euro kursist. Kõrgele tõusnud nafta hind tõstis märkimisväärselt inflatsiooni ja hakkas pärssima majanduskasvu.

Samas nafta hinna langusel samaväärset positiivset mõju ei olnud – inflatsioon on küll asendunud deflatsiooniga, kuid lõppkaupade ja teenuste hindade langus ei ole olnud proportsioonis nafta hinnalangusega.

Kõrge nafta hinna juures oli täiesti mõistetav, et kütuste aktsiise ei tõstetud – selle negatiivne mõju majandusele oleks olnud täiesti tuntav.

«Nüüd, kus hinnatase on langenud, võiks ja tegelikult ka peaks kütuse aktsiise tõstma. Peaks just seetõttu, et mittetaastuvatel energiaallikatel põhinevate kütuste tarbimist peab piirama ja ergutama nii inimesi kui ka ettevõtjaid kasutama alternatiivseid kütuseid ja eelkõige säästlikumat energiatarbimist,» kirjutas endine rahandusminister.

Tarbimist peab piirama nii seetõttu, et tegemist on mittetaastuvate maavaradega kui ka keskkonna saastamise vähendamiseks.

Ühelt poolt peaks aktsiisikauba hind tõusma piisavalt kiiresti, et hinnasurve oleks piisavalt tugev. Teisalt tuleb arvestada võimalike negatiivsete mõjudega, seda just selliste kaupade puhul, mis on eelkõige või olulisel määral tootmissisendid või eluoluks hädavajalikud. Kütuste puhul tuleb seega asja tõsiselt kaaluda.

Väga keeruline on pikalt ette näha, milline on tuleviku majanduskeskkond. Kütuste puhul on kindlasti üks küsimärk nafta hind. «Nafta hinna pikaajaline prognoosimine on osutunud äärmiselt kasutuks tegevuseks. Seega kui pikaajaliselt planeerida aktsiiside tõstmist, siis tuleb olla valmis selleks, et tulenevalt nafta kõrgest hinnast ei saa aktsiise tõsta, sest vastasel juhul võib aktsiiside tõus tuua kaasa tõsisemat laadi tagasilöögi majanduses,» kirjutas Lauri.

Mitme aktsiisikauba (tubakas, alkohol, kütused) puhul tuleb arvestada rohkemal või vähemal määral ka sellega, mis toimub naaberriikides. Üks asi on salaturg, millega on vähemalt mingil määral võimalik võidelda kui maksu- ja tolliameti tegevust toetada ja teha vajalikud investeeringud (nt peidikute avastamiseks osta piiripunktidesse röntgenaparaadid).

Teine asi on tarbijate ratsionaalne käitumine – kui hinnavahe muutub väga suureks, võidakse minna kaupu ostma naaberriikidesse. Lauri sõnul oleme ju küll kuulnud sellest, kuidas Soome alkoholitootjad on kurjad Eesti peale. Sama võib juhtuda Eesti-Läti suhetes.

Lauri arvates peaks kütuse aktsiise tuleval ja ka ületuleval aastal tõstma. Põhjusteks tarbimise mõjutamine ja varasemast sobivam keskkond.

«Kas hinnatõusuga peaks jätkama ka seejärel ning eelkõige millises tempos, vajab aga tõsist kaalumist ja arutelu,» kirjutas Lauri. «Aktsiisitõusu seadusega lukkulöömine kaugemas tulevikus tundub mulle praegu olevat liialt varajane, kuid selle üle võiks rahulikult ja argumenteeritult arutleda.»

Tagasi üles