Majutusasutuste käibemaksutõusu arutelule eksperte ei kutsuta

FOTO: SCANPIX

Rahandusministeerium korraldab tuleva nädala esmaspäeval majutusteenuste käibemaksutõusu teemalise ümarlaua, kuhu on kaasatud erinevaid huvirühmade esindajaid, kuid mitte eksperte.

«Koalitsioonileppes kokkulepitu täitmiseks vajaliku ühe katteallikana on valitsus näinud ette tõsta majutusteenuse käibemaksumäära 9 protsendilt 20 protsendile aastast 2017. Rahandusministeeriumisse on 27. aprilliks kutsutud huvirühmade esindajad nimetatud võimaliku muudatuse ettevalmistavale arutelule, et selgitada selle mõjusid ja järgmisi samme,» ütles rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist Kristina Haavala BNSile.

Tema sõnul on kutsutud Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Turismifirmade Liit, MTÜ Eesti Maaturism, Eesti Spaaliit, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, ettevõtlusminister, rahanduskomisjoni esimees ja majanduskomisjoni esimees.

Arutelule ei ole kutsutud maksueksperte või analüütikuid või näiteks esindajaid konjunktuuriinstituudist, mis koostas möödunud aastal põhjaliku uuringu käibemaksumäära mõju kohta majutusasutustele.

Hotellide- ja Restoranide Liidu juhatuse esimehe Verni Loodmaa sõnul loodavad majutussektoris tegutsevad ettevõtjad, et otsustajad mõistavad argumente ja neil jätkub tarkust, et valesammu mitte astuda.

Konjunktuuriinstituudi hinnangul vähendaks plaanitud maksutõus majutusasutuste külastajate arvu 6 protsendi ehk 180 000 inimese võrra ning tõstaks hindu 7 protsenti. Uus koalitsioon loodab käibemaksuerisuse kaotamise kaudu leida valimislubaduste katteks riigieelarvesse täiendavad 22-25 miljonit eurot aastas.

Läti tõstis 2009. aastal majutusteenuse käibemaksu määr 5 protsendilt 21 protsendile. Selle järel vähenes sektoris töökohtade arv 12 000 võrra ja riik kaotas seeläbi 14 miljonit eurot tulu- ja sotsiaalmaksu. Mais 2010 langetati majutusteenuse käibemaks 10 protsendile, mille järgselt kasvas tööhõive sektoris 8,3 protsenti ja hotellide täituvuse numbrid tõusid 12 protsendipunkti.

Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva rahandusminister Sven Sesteri sõnul võib majutusteenuste käibemaksumäära tõus 20 protsendile Eesti turismiettevõtete konkurentsipositsiooni halvendada, kuid seda aitab tasakaalustada vahendite suurendamine Eesti kui turismimaa tutvustamiseks.

«Kui võtta aluseks, et selline erisus võiks ühel hetkel ära kaduda ja selle põhjus on ka mingil määral selles, et selles sektoris võiks vaadata käibe ja kasumi kasvu peaasjalikult turukapasiteedi suurendamise teel, mitte riigi erinevate maksusoodustuste väljakäimise teel,» rääkis Sester BNS-ile möödunud nädalal.

Samas ei ole sotsiaaldemokraadist ettevõtlusminister Urve Palo hinnangul majutusteenuse käibemaksuerisuse kaotamine mõistlik, kuna halvendaks konkurentsiolukorda Euroopaga võrreldes ning tabaks turismi kõige halvemal hetkel.

«Majutusteenusele käibemaksu erisuse kaotamine ei ole minu hinnangul mõistlik. Kõik arenenud riigid jälgivad väga hoolega hinnataseme kõikumisi ning me ei konkureeri mitte ainult Baltikumiga, vaid kogu Euroopaga. Eestil ei ole olulisi tõmbeartikleid lisandumas ning hinnatase on pidevalt ühtlustumas, mis asetab Eesti kui reisisihtkoha väga raskesse konkurentsiolukorda,» ütles Palo BNSile eelmisel nädalal.

Tagasi üles