/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
Peaminister Taavi Rõivase endise majandusnõuniku ja rahandusministri, tänase riigikogu majanduskomisjoni liikme Maris Lauri (RE) hinnangul peab peaministri nõunik olema ise aktiivne ning Ruta Arumäe arvamusloost paistab, et tõenäoliselt ta ei hoomanud päris täpselt, milline on tema ülesanne ja kuidas seda täitma peab.
«Minu arvates on Taavi Rõivas väga hea kuulaja, aga kindlasti on oluline see, et iga nõunik peab ise olema aktiivne ja ise tegutsema ja [ideid] välja pakkuma,» ütles Lauri Postimehele.
«See ei ole niimoodi, et kui näed, et on mingid väga vanad presentatsioonid, siis hakkad selle üle ilkuma. See ongi tema töö – võtad ja teed need presentatsioonid ümber ja viid nendele inimestele, kes neid kasutavad,» märkis Lauri, kes nõustas peaministrit majandusteemadel vahetult enne Arumäed.
Ta tõi välja, et nõunik saab ja peabki oma arvamust koosolekutel avaldama. «On selge, et igat asja ei võeta koheselt arvesse, aga sa suhtled. Ja tuleb suhelda väga paljude erinevate ametnikega väga erinevates asutustes,» lisas ta. Samas aga ei saa tema sõnul jääda seisukohale justkui oleks õige vaid ühe inimese arvamus - asjade üle tuleb vaielda, rääkida korduvalt ja muudmoodi aktiivne olla.
Arumäe osutas oma arvamusloos ka sellele, et riigi majanduspoliitikat juhitakse Exceli tabelitega, liites kokku vaid kulusid ja tulusid ning mitte keegi ei analüüsi selliste sammude laiemaid tagajärgi. Maris Lauri sellise väitega ei nõustu.
«Ma täpselt ei tea, kust kohast ta selle järelduse on võtnud,» sõnas Lauri. Ta selgitas, et riigieelarve peabki tasakaalus olema, ent kindlasti diskuteeritakse ka selle üle, milliseid poliitilisi samme teha tuleks.
«Ma saan aru, et Ruta Arumäe ei olnud nende diskussioonide juures, sest väga palju diskussioone toimub erakondade sees,» arvas ta. Näiteks toimub see tema sõnul ka koalitsiooni läbirääkimistel, kus erinevad ideed võistlevad, tehakse kompromisse, valitakse välja ühisosa.
«Nüüd väita, et analüüsi üldse ei tehta, osutab sellele, et selle kriitik ei ole kursis sellega, mida erinevad organisatsioonid avalikus sektoris teevad,» lausus Lauri. Ta pakkus, et see ilmselt näitab, et Arumäe ei ole ise suhelnud kas siis rahandusministeeriumi, majandusministeeriumi, EASi, arengufondi või teiste selliste asutustega, kus neid analüüse tehakse.
«Tõsi, me võime ju küsida, miks neid analüüse kõiki ellu ei viida, aga riigisektor ongi aeglane, sest see on kompromisside tegemise koht. Seal väga palju diskuteeritakse, arutatakse, see ongi aeglane protsess. Seal ei ole ühte otsustajat nagu erasektoris, et omanik või kõige suurem ülemus ütleb, et teeme nii ja kõik.»
Ta nentis, et Arumäe on oma arvamusloos kindlasti ka mõnele õigele asjale osutanud, kuid sellegipoolest on ta Lauri hinnangul suures osas üle piiri läinud. «Mul on ikkagi tunne, et ta ei hoomanud seda, mis on tema ülesanne ja kuidas seda ülesannet peab täitma,» arvas Lauri.