Kuidas moodustada ja kasutada kohustuslikku reservkapitali?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettevõtete majandusaruannete koostamisel on oluline meeles pidada ka kohustusliku reservkapitali moodustamist ja kasutamist puudutavat seadustikku ja põhimõtteid, millega aitab juhtimine.ee portaali lugejal tutvuda BDO Eesti vandeaudiitor Ree Teinberg.
Reservkapitali moodustamise kohustus aktsiaseltsidele ja osaühingutele tuleneb äriseadustiku § 160 ja § 336-st.
Aktsiaseltside puhul nähakse reservkapitali suurus ette põhikirjas ja see ei või olla väiksem kui 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse või põhikirja alusel. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, lõpetatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvelt. Põhikirjas võib ette näha ka suurema reservi kui 1/10 aktsiakapitalist.
Äriseadustikus 2011. aastal sisse viidud muudatuse kohaselt on osaühingute reservkapitali moodustamine vabatahtlik. Reservkapitali moodustamise nõude võib ette näha osaühingu põhikirjas. Kui osaühingu põhikirjas on reservkapitali moodustamine sätestatud, siis ei või see olla väiksem kui 1/10 osakapitalist. See on sarnane aktsiaseltsile kohalduvatele nõutele.
Reservkapitali moodustamise kohustusega peab arvestama ettevõtte majandusaasta aruande koostamisel. Hea tava kohaselt avalikustatakse aastaaruande lisades võimalik maksimaalne dividendisumma ja sellest tuleneda võiv tulumaksukohustus. Kui ettevõttel on kohustus kanda iga majandusaasta puhaskasumist 1/20 reservkapitali, ei tohiks vastavat osa kasumist pidada vabaks omakapitaliks, mille arvelt teha omanikele väljamakseid.
Näiteks:
Aktsiaseltsi aktsiakapital on 80 000 eurot, eelmiste perioodide jaotamata kasum 400 000 eurot. Reservkapitali on eelnevatel perioodidel kantud 4 500 eurot. Lõppenud aruandeaasta kasum on 150 000 eurot. Põhikirja kohaselt on reservkapitali suuruseks 1/10 aktsiakapitalist.
Vatsavalt äriseadustikule on aktsiaseltsil kohustus kanda reservkapitali 1/20 aruandeaasta kasumist, mis antud näite puhul oleks 7 500 eurot (150 000/20). Kuna aga reserv peab moodustama aktsiakapitalist 1/10 (8 000 eurot), siis tuleb reservi suurendada vaid 3 500 euro võrra, misjärel reserv saavutab nõutud 8 000 euro taseme. Raamatupidamise kanne oleks:
D jaotamata kasum 3 500
K reservkapital 3 500
Aktsiaseltsi vaba omakapital on 400 000+150 000-3 500=546 500 eurot. Aastaaruande lisades avalikustatav võimalik maksimaalne dividendisumma on seega 437 200 eurot (546 500*0,80) ning sellega kaasnev tulumaksukohustus 109 300 eurot (437 200*20/80).
Reservkapitali moodustamine toimub iga-aastase kasumi jaotamise käigus ja peab kasumi jaotamise otsuses kirjas olema, seega on vastava raamatupidamiskande alus kasumi jaotamise otsus, mille on kinnitanud osanikud või aktsionärid. Raamatupidamiskande kuupäev on otsuse tegemise kuupäev.
Reservkapitali kasutamine
Reservkapitali kasutamist reguleerivad osaühingute jaoks äriseadustiku § 161 ja aktsiaseltside jaoks § 337. Reservkapitali võib osaühingu või aktsiaseltsi üldkoosoleku otsusel kasutada osa- või aktsiakapitali suurendamiseks või kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta vabast omakapitalist. Reservkapitalist ei või teha aktsionäridele ega osanikele väljamakseid (juhul kui osaühingu põhikiri sätestab reservkapitali moodustamise kohustuse).
Kui osaühingul on varasemalt moodustatud reservkapital, kuid edaspidi soovivad osanikud reservkapitali moodustamise või suurendamise vastavalt äriseadustiku muudatusele lõpetada, võivad osanikud vastu võtta sellekohase otsuse. Samaaegselt tuleb muuta osaühingu põhikirja reservkapitali moodustamise kohustust puudutavas osas. Äriseadustiku § 175 lg 2 kohaselt jõustub põhikirja muutmise otsus vastava kande tegemisel äriregistrisse ning äriregistrile esitatavale avaldusele tuleb lisada osanike otsus põhikirja muutmise kohta, osanike koosoleku protokoll või hääletusprotokoll ja põhikirja uus tekst.
Reservkapitali moodustamise kohustuse kaotamine tekitab küsimuse, mis saab olemasolevast eelnevatel perioodidel kogunenud reservkapitalist.
Äriseadustikus ei ole täpsustatud, millised on võimalused reservkapitali moodustamise lõpetamise järgselt varem kogunenud reservi kasutamiseks. Seaduse mõte tuleb välja eelnõu seletuskirjast, mille järgi ei kohaldu varasemalt reservkapitalis olnud vahendite kasutamisele äriseadustikus sätestatud piirangud, kuna need kohalduvad ainult juhul, kui osaühingul eksisteerib reservi moodustamise kohustus põhikirjast tulenevalt.
Seega lubatakse osaühingu omanikel pärast reservkapitali moodustamisest loobumist kasutada olemasolevat reservkapitali oma parema äranägemise järgi, üks võimalus on kanda reservkapital jaotamata kasumisse.
Näiteks:
Osaühingul osakapitaliga 3 000 eurot on varasematel perioodidel moodustatud reservkapital suurusega 300 eurot. Jaotamata kasum on 45 000 eurot. Osanikud otsustavad reservkapitali moodustamise lõpetada ja teevad asjakohase muudatuse osaühingu põhikirjas. Kogunenud reservkapital otsustatakse kanda osaühingu vabasse omakapitali.
Raamatupidamise kanne on sellisel juhul järgmine:
D reservkapital 300
K jaotamata kasum 300
Jaotamata kasum peale kande tegemist oleks 45 000+300=45 300 eurot. Reservkapital kantakse nulli.