Kriis pole läinud mööda ka euro monumendist

Euro sümbol endise EKP peahoone ees Frankfurdis.

FOTO: SCANPIX

Euro sümbol Frankfurdi linnas Saksamaal hakkab väsima ning selle remont võib minna maksma kenakese koguse eurosid.

Enam kui 14 meetrit kõrge kuju sisemuses vajavad pidevalt väljavahetamist elektripirnid, selle sammaste ilmet rikuvad kleepekad ja kirjutised.

Hiljuti võõpasid vandaalid ühe tähe punaseks, kirjutab Wall Street Journal.

Isegi turistid on juba pahased. Nagu kirjutas Frankfurdi linnapeale külaline Austraaliast, tundis ta «õõva» kuju «armetust» seisukorrast.

«See skulptuur on midagi enamat, kui lihtne konstruktsioon. Ta tähistab valuutat ning ühes sellega enam kui 300 miljoni inimese tulevikku ja lootusi,» kirjutas turist.

Samal ajal on mõnedel kohalikel kujust kõrini. «Me peaks selle lihtsalt maha kiskuma,» ütleb teatri Schauspiel Frankfurt kunstiline juht Oliver Reese, kellele suur euro end kabinetiaknast pidevalt meelde tuletab.

«See on häbitu. See ülistab raha ja mõnitab vaeseid,» ütleb kohalik kirjanik Mattias Altenburg. «Kui kuskilt ei ilmu Moosest seda kuldvasikat hävitama, peaksime ta ise õhku laskma, tükid peeneks jahvatama, kotti panema ning kunstnikule ukse taha viima.»

Kunstnik on siiski eri meelt. «Ma arvan, et ta peaks jääma sinna kus ta on,» ütleb kuju autor, skulptor Ottmar Hörl. «Minu idee oli reklaamida eurot, Euroopa Liitu. Ei midagi enamat.»

Euroopa Keskpank kuju teemal eriti sõna ei võta – seda enam, et hiljuti kolis pangapere ära uude pilvelõhkujasse linnaserval.

Kuju jäi maha.

Siiski jätkab EKP skulptuuri hooldamist, teatas keskpanga pressiesindaja.

Kuju omanik on aga hoopis kodanikeühendus nimega Frankfurdi Kultuurikomitee. Nende esimees Manfred Pohl selgitas, et skulptuuri remondiks ja valgustamiseks kulub 15 000 kuni 30 000 eurot aastas.

Tänavu võivad remondikulud aga ulatuda 60 000 euroni – eriti, kui tavalised pirnid LED-valgustite vastu välja vahetada. See ületaks kultuurikomitee aastase eelarve.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles