Kuidas olla kolleeg, kellega tahetakse koos töötada?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõnede inimestega lihtsalt on tore koos töötada ning nende olemasolu võib panna sind lausa töönädala algust ootama. Kuidas mõjuda ka ise teistele töötajatele samamoodi, selgitab Entrepreneur.com.
Selleks, et olla meeldiv kolleeg, peaks iga töötaja meeles pidama just neid tööalaseid ja inimsuhteid puudutavaid oskusi ja omadusi.
Sõbralikkus
Sa oled meeldiv kaaslane. Sa jääd surve all rahulikuks. Sinu fookus on kogu meeskonna edukusel, mitte ainult sinule usaldatud ülesandel. Sa hoolid kolleegidest ja suhtled nendega ka väljaspool tööalaseid kohustusi.
Mida selleks teha:
Lõpeta “tere” ütlemine. See võib esmapilgul tunduda sõbralikkusele vastanduv, kuid “tere” ja “kuidas läheb” on töökohtadel muutunud mitteisiklikeks tervitusteks, millega antakse lihtsalt teada, et kolleegi kohalolekut on märgatud. Neid tervitusi öeldakse ilma sekunditki nende sisu peale mõtlemata ning keegi ei oota neile ka pikemat vastust. Selle asemel tuleks peatuda hetkeks ja lihtsalt rääkida. Näita üles huvi teiste õnnestumiste vastu – nii töiste, kui ka isiklike.
Koostöövalmidus
Oskus teistega koostööd teha, meeskonnakaaslaste toetamine ning võrdväärse panuse andmine tiimitöösse toob kõigile edu. Seejuures on oluline võimalusel üles näidata proaktiivsust.
Mida selleks teha
Kui sult küsitakse nõu või sulle usaldatakse mingi ülesanne, lõpeta kõik pooleliolevad toimingud, räägi kolleegidega ning hoidu rööprähklemisest. Kui osaled meeskonna koosolekul või probleemide lahendamisele suunatud diskussioonis, ole kõigi mõtetega kohal ja anna oma panus.
Austus
Väga paljud professionaalid arvavad, et neil on liiga kiire või nad on liiga tähtsad, et olla teiste vastu viisakad. Mis veelgi hullem – mõnedel on ettekujutus, et selleks, et oma kompetentse demonstreerida, tuleb kolleegidesse halvustavalt suhtuda või lausa neid oma isikuga terroriseerida. Kuigi kõik inimesed ei saagi omavahel klappida, on koostöösuhte jaoks vaja siiski mõlemapoolset austust.
Mida selleks teha:
Kuula, mida teised räägivad. Ole tähelepanelik ja tunne huvi teiste küsimuste ja kogemuste vastu. Niiviisi toimides võid avastada, et inimesed võivad hakata sulle rohkem meeldima, rääkimata austuse tekkimisest nende vastu.
Kompetentsus
Mitte keegi ei taha endale ebakompetentset töökaaslast. Kuigi on arusaadav, et uues töökohas läheb kohanemisega aega, tuleks ka ise üles näidata huvi oma ülesannete kiiremal õppimisel ning organisatsiooni poliitikate omaks võtmisel. Kõigi nüansside omandamine võtab kindlasti aega, aga nii sina kui sinu töökaaslased lõikavad sinu proakvtiivsusest selgelt kasu.
Mida selleks teha:
Õppimine on elukestev toiming, kuid seda on lihtne unustada, kui võtta endale mugav see-töötas-eile-ehk-töötab-ka-homme positsioon. Pead mõistma, et sinu kohustuseks nii enda, tööandja, kui ka kolleegide ees on oma kompetentside pidev suurendamine.
Ausus
Kui sul tekib seoses tööülesannetega küsimusi, ei tohiks neid varjata, vaid otsida kiirelt abi. Abi küsimine on täiesti normaalne asi, taevas ei kuku seetõttu maa peale ning sinu kolleegid ei arva sinust seetõttu halvemini. Pigem vastupidi – võid avastada, et sinu ümber on palju abivalmeid kolleege.
Mida selleks teha:
Kaasa kolleege, esita julgelt küsimusi, otsi erinevaid perspektiive. Sa ei pea reageerima kogu saadud tagasisidele, kuid sa võid avastada, et sellest, kui inimesed on sinu edukusse enda abi andes investeerinud, on lõpuks kõigile kasu.
Otsustusvõime
Võime langetada keerulisi otsuseid on paljudel professionaalidel nõrgaks kohaks. Seda võib põhjustada fakt, et inimesed ei käitu tihtipeale nii ratsionaalselt, kui nad seda ise eeldavad. Need aga, kes kriitilistes situatsioonides oskavad õige tee valida, teavad, kuidas külma peaga probleemi analüüsida ning teha valikutest parim.
Mida selleks teha:
Ära langeta olulisi otsuseid üksinda. Kui vaja, ära karda küsida teiste arvamusi ning räägi neile ka enda eelistustest. Lisaks õige otsuse tegemise tõenäosuse suurenemisele on sellest ka muul viisil kasu – inimesed viivad otsuseid ellu kindlamalt ja pühendunumalt, kui nad on olnud selle otsuse langetamise protsessi kaasatud.