Eduka konverentsi valem: tugevad lektorid, selge teema ja tunnustatud sihtpunkt

Margus Viigimaa
, südamearst
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Doktor Margus Viigimaa on kümnete konverentsidega olnud seotud nii esineja, osaleja kui ka korraldajana, jagades konverentsiturismi arengumõtteid just läbi oma kogemusteprisma.
Doktor Margus Viigimaa on kümnete konverentsidega olnud seotud nii esineja, osaleja kui ka korraldajana, jagades konverentsiturismi arengumõtteid just läbi oma kogemusteprisma. Foto: Erakogu

 Erialastel teaduskonverentsidel on üha kiiremini arenevas maailmas jätkuvalt oluline roll. Meditsiinis on eriti tähtis olla kõige uue ja vajalikuga kursis ning neid teadmisi rakendada.


Tänapäeva arstiteadus on tõenduspõhine. Me kasutame ainult selliseid ravimeetodeid, mille efektiivsus ja ohutus on teaduslikult ja igakülgselt tõestatud. Efektiivsemaid tõenduspõhiseid meetodeid ja uusi ravimeid lisandub aga pidevalt. Ainult see arst ravib haigeid parimal tasemel, kes pidevalt oma teadmisi täiendab.

Tingimustes, mil Eesti meditsiinisüsteemis napib raha, peame jätkuvalt leidma võimalusi konverentsidest osavõtuks ja ka kohalike konverentside korraldamiseks. Ravimifirmade toetus arstide koolitamisel on ülemaailmne nähtus ja meile praegusel perioodil hädavajalik. Eestis on see valdkond väga läbipaistev ja ravimiameti poolt hästi reguleeritud.

Tagasihoidlikud eestlased
Olen osalenud väga paljudel teaduskonverentsidel. Paarkümmend aastat tagasi oli see minu jaoks uute teadmiste omandamise hädavajalikuks võimaluseks. Aastatega kasvas üha enam enda uurimistöö tulemuste edastamise ja kogemuste vahetamise osa.

Viimastel aastatel olen olnud kutsutud lektoriks kümnetele rahvusvahelistele konverentsidele ja pean väga valima, et erinevate loengupakkumiste seast kõige vajalikumad konverentsid välja selekteerida.
Peame igati toetama meie noori teadlasi uurimistulemuste tutvustamiseks konverentsidel, eriti seetõttu, et eestlased paistavad Euroopas silma tagasihoidlikkusega kontaktide loomisel, enda tutvustamisel ja esitlemisel.

Tänapäeva konverentsid peavad käima kaasas kiirete muutustega. Väga kiiresti on arenenud veebikoolitused. Arstiteaduse valdkonnas on näiteks interneti teel võimalik kuulata maailma tippspetsialistide uusimaid loenguid, näha neid illustreerivaid slaide ja lugeda uusimaid publikatsioone.

Kogu kursus lõpeb küsimustikule vastamisega, mille tulemuste alusel saab arst vastava tunnistuse ja rahvusvahelise täiendkoolituse punkte. Veebikoolitusi oleme teinud ja valmistame uusi programme ette ka Eestis.

Sihtpunkt või sisu?
Mida saavad konverentsid rohkem pakkuda? Üha enam kasutatakse praktiliste töötubade, debattide, ekspertidega kohtumiste ja kõige uuemaid teemasid käsitlevate nn kuumaliini istungite töövorme.
Järjest vähem on traditsioonilisi loenguid ja lühiettekandeid.

Suurendatakse küsimuste-vastuste ja diskussioonide osa. Konverentside peamiseks eeliseks jääb ikkagi vahetu kontakti ja arutelu võimalus. Pööraselt kiiresti arenevas maailmas, kus informatsioon on tohutus mahus kõikjal kättesaadav, omandab üha suuremat kaalu inimliku silmside olemasolu ja isiklike arvamuste vahetamine konkreetse valdkonna eksperdiga.

See aitab üksikud infokillud tervikuks ühendada ja aitab kaasa igapäevatöös kerkinud probleemide edukamale lahendamisele.

Kahjuks esineb juhuseid, kui konverentsil käiakse peaasjalikult seetõttu, et sihtpunkt ise on huvitav või eksklusiivne. Viimastel aastatel on paljud erialaühendused ja ravimifirmad piiranud järsult osavõttu eksootilistes kohtades toimuvatest konverentsidest, kui sama sisu saab kätte Euroopas toimuvatel konverentsidel. Ravimifirmade
eetikakoodeksid võimaldavad spondeerida ainult konverentsi teadusosa.

Pariisi koefitsient
Konverentsiturismi alal on konkurents väga terav. Olen isegi osalenud mitme Euroopa ja maailmakongressi toimumiskoha žüriis ning tean, et võitlus erinevate, väga hea infrastruktuuriga linnade vahel on olnud armutu.

Näiteks hiljutine 2016. aasta Euroopa Hüpertensiooni Kongressi korraldamise konkurss, kus lõppvooru jõudnud linnadest (Amsterdam, Pariis, Istanbul, Glasgow, Valencia) olid kõik kümne tuhande osavõtjaga kongressiks väga sobivad. Kõik nad pakkusid erinevaid lisaväärtusi.

Glasgow paketis oli näiteks linnavalitsuse väga oluline finantstoetus. Valituks sai Pariis. Otsustavaks said kongressi tulevase presidendi liidriroll Euroopas ja Pariisi kui üliatraktiivse kongressikoha maine. Ametlikud andmed kinnitavad, et «Pariisi koefitsient» tõstab osalejate arvu ligi 10%.

Konkureerivad mitte ainult linnad, vaid lausa maailmajaod. Võistlus Euroopa ja Ameerika erialaseltside ja nende kongresside vahel on tõstnud ka konverentside taset. Ülimalt oluline on kongressi erialane tipptase, kõige tunnustatumate lektorite kaasamine ja tänapäevane ülesehitus.

Eesti võimalus
Olen ise korraldanud Tallinnas ja Tartus mitmeid rahvusvahelisi konverentse. Esimesest Balti ja Põhjamaade Hüpertensiooni Kongressist Tallinnas võttis 1997. aastal osa üle 600 arsti ja see oli tolle aja suurim kõrgvererõhktõve konverents Põhjamaade piirkonnas.

Sel aastal korraldasime Tallinnas IV Balti Hüpertensiooni Kongressi. Lektoritena osalesid Euroopa absoluutsed tipud. Kahjuks jäid tuhapilvest häiritud lennuliikluse tõttu saabumata Hispaania, Portugali, Bulgaaria, Ungari ja osa Venemaa delegaate.

Kriisiolukorras leidsime kiire lahenduse ja Euroopa hüpertensiooni vaimne liider professor Giu-seppe Mancia tegi oma loengu telesilla Milano–Tallinn abil, mis toimis tehniliselt hästi ja andis võimaluse ka küsimusteks-vastusteks.

Pärast meie konverentsi on Euroopa Hüpertensiooni Ühing laiendanud tunduvalt nn kauglektorite kasutamist, mis on tänapäeva konverentside üheks uueks arengusuunaks üleüldse.

Konverentsiturism on Eestile oluliseks ekspordiartikliks, peaksime seda intensiivselt edasi arendama. Kahjuks piirab suuremate konverentside toomist Eestisse piisava suurusega tänapäevase konverentsikeskuse puudumine.

Enne Nokia kontserdimaja valmimist mahutasid meie suurimad konverentsisaalid ainult 400–600 osavõtjat. Balti piirkonnas on Riial olnud Tallinnaga võrreldes oluline eelis.
Piiravaks teguriks on ka otselendude vähene hulk Tallinnast. Väga tähis on siin Eesti valitsuse värske panus Estonian Airi uutesse arenguplaanidesse.

Meil on aga ka mitmeid eeliseid. Eestis on arvestatav hulk Euroopa erialaseltsides ja teistes struktuurides juhtivat rolli täitvaid erialaliidreid. Tallinnas on unikaalne vanalinn. Meil on hästitoimiv infrastruktuur, tasemel majutus, transport ja moodne konverentsitehnika.
Eesti on konverentsipaigana endiselt suhteliselt eksootiline ja paljud pole siin veel käinud.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles