Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kütusemüüjad on aktsiisitõusu vastu

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Toomas Saks | FOTO: Peeter Langovits

Juhtivaid kütuse jae- ja hulgimüügiettevõtteid koondav Eesti Õliühing ei toeta võimalikku aktsiisimaksude tõstmist vedelkütustele.

Nagu ajakirjandusest nähtub, on koalitsiooniläbirääkimistel ühe võimaliku variandina arutatud järgmise aasta vedelkütuste aktsiisi 10-protsendilist tõusu ja seejärel aktsiiside tõstmist veel 5 protsendi võrra kuni 2019. aastani. Õliühingu tegevdirektori Toomas Saksa sõnul ei ole sellist maksutõusu Eesti Õliühinguga arutatud.

Kütuse hinnast moodustavad riiklikud maksud (aktsiis, käibemaks, julgeolekuvaru maks) täna üle poole ning maksude osakaal paistab edaspidigi aina kasvavat. Järjest vähem saame rääkida paindlikust kütuseturust ja soodsate maailmaturuhindade tarbijateni jõudmisest, sest maksud võtab riik ikkagi alati ühetaoliselt, teatas ühing.

Eesti Õliühingu arvates ei saa selliseid aktsiisimuudatusi teha rutakalt, vaid tugineda tuleb analüüsile, mida hinnatõus Eesti majandusele kaasa toob. Kavandatava maksumuudatuste tulemusena muutub kütus Eestis Baltikumi kalleimaks.

Valitsus ei peaks looma illusioone, et meie kütusehinnad on Eesti ettevõtetele ja kodanikele ülemäära soodsad ning kõrgem maksukoormus jääks tarbijatele märkamata. Samuti ei saa argumendiks olla ka momendil kütuste suhteliselt madal hinnatase. Nii nagu aasta tagasi ei osanud ka parimad analüütikud ette näha naftasaaduste kiiret hinnalangust, nii ei ole me kaitstud ka sama kiire hinnatõusu eest.

Aktsiisitõusu plaani tuleb kõrvutada lähiriikides kehtivate aktsiisimääradega. Kui momendil on meie aktsiisid võrreldavad Lätis ja Leedus kehtivate aktsiisimääradega, siis kõrgemast aktsiisimäärast tingitud kallim kütusehind suunab osa kliente tarbima kütust naabrite juurest. Loodame, et uus valitsus õpib naabrite vigadest ning ei korda Leedu valusat õppetundi, kus riik oli 2009. aastal sunnitud aktsiisitasu tagasi pöörama, kuna tarbimine kukkus märgatavalt ning just transpordisektor hakkas eelistama tankimist naaberriigis Poolas.

Eesti kütuseäri ettevõtted ootavad sarnaselt teiste ärisektoritega suuremat riigipoolset kaasatust ja pikka visiooni kütuste maksukoormuse osas. Seda on vaja nii maksusüsteemile kui alternatiivsete kütuste nagu maagaasi või biodiisli toetusmehhanismidele. Eesti Õliühing on arvamusel, et enne järjekordset aktsiiside tõstmist tuleb välja töötada pikaajaline ja erinevaid kütuseid hõlmav kütuseaktsiiside maksusüsteem.

Eesti Õliühingul on 13 aktiivselt tegutsevat liiget: Alexela Oil AS, Statoil Fuel & Retail Eesti AS, Intertek Eurolab OÜ, Jetoil AS, Lukoil Eesti AS, Orlen Eesti OÜ, Neste Eesti AS, Oiltanking AS, Reval Oil OÜ, Saare Kütus AS, Saybolt Eesti AS, SGS Eesti AS ning Tartu Terminaal AS.

Tagasi üles