Brüsseli ja Pariisi vaheline mustlaskonflikt süvenes eile veelgi. Nicolas Sarkozy tõotas deporteerimisi jätkata ning ütles, et Euroopa Komisjon on teda alandanud.
Sarkozy ja Barroso vahel läks sõnasõjaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prantsuse presidendil oli eilsel Brüsseli tippkohtumisel tuline vaidlus komisjoni liidri José Manuel Barrosoga. Sarkozy on jätkuvalt maruvihane õigusvoliniku Viviane Redingi peale, kes võrdles Prantsusmaa toiminguid Teise maailmasõja aegsete metsikustega.
Kolmapäeva õhtul oli Reding sunnitud avalikult vabandama. Ta ütles uudisagentuurile AFP, et kahetseb viisi, kuidas tema kommentaare tõlgendati. «Ma ei tahtnud kuidagi tõmmata paralleele Teise maailmasõja ja Prantsuse valitsuse tänaste tegude vahele,» ütles ta.
Sellele vaatamata ei jäänud Sarkozy eile Brüsselis talle vastust võlgu.
«Võrrelda sündmusi meie riigis Teise maailmasõjaga – see on solvang. See on haav. See on alandus. See on ülekohus. Euroopa partnerid omavahel niimoodi ei räägi,» ütles ta.
Heites väljakutse Brüsseli manitsustele kinnitas Sarkozy, et jätkab ebaseaduslikult ehitatud laagrite lammutamist.
Ta kordas oma ministrite poolt Redingile antud lubadust, et Prantsusmaa tegutseb alati kooskõlas Euroopa seadustega. «Me ei tee midagi, mis vääriks sellist pahameeletormi,» ütles Sarkozy.
Barroso, kes vähem kui aasta tagasi Sarkozy abiga teiseks ametiajaks komisjoni etteotsa valiti, oli end kolmapäeva hommikul Redingist distantseerinud. ELi ametnike hinnangul üritas Barroso sel moel Pariisi ja Brüsseli vahelisi pingeid leevendada.
Barrosole lähedalseisvad inimesed ruttasid selgitama, et tippkohtumise kuluaarides Sarkozyga lahvatanud sõnasõda ei olnud nii tõsine, nagu arvatakse.
Samal ajal kutsuvad mitmed juhtivad Prantsuse poliitikud, ka Sarkozy enda UMP partei liidrid, teda üles rohkem sõnu valima ja mitte õhutama mustlasküsimuse lahendamise nimel lahingut Brüsseliga.
Redingile lekkinud ja teda ülimalt ärritanud Prantsuse siseministeeriumi protokolli tõttu, mis sisaldas mustlaslaagrite tühjendamise kava üksikasju, on siseministri Brice Hortefeux’ vastu kohtuasja algatanud juba kaks inimõiguste rühmitust.
Sarkozy mainis Brüsselis, et siseministeeriumi dokumendile oli «augustikuu leitsakus – mil Prantsuse valitsuses suurt midagi ei liigu – alla kirjutanud mingisugune haletsusväärne ametnik» ning et seda ei saa võtta liiga tõsiselt.
Tüli asus lahutama Euroopa Nõukogu, pakkudes end vahendajaks kontonendil elutseva 10 miljoni mustlase probleemide lahendamiseks.
Nõukogu peasekretär Thorbjørn Jagland ütles Financial Timesile: «Meil on vaja uut lähtekohta, et kõik valitsused võiksid probleemile läheneda konstruktiivsemal ja proaktiivsemal viisil.»
«Probleeme on enamikes riikides... Nüüd tuleb kõigil kokku tulla ja kokku leppida, millised on meie kohustused mustlaste ees. Ühtlasi tuleb vaadata üle, millised on meie võimalused ja ressursid,» ütles ta.
Jagland rõhutas, et probleemid ei piirdu vaid ühe riigiga.
Euroopa Nõukogu on koostanud nimekirja standarditest ja kohustustest mustlaste kogukonna ees, mis põhinevad Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikal.
Peasekretär tegi ettepaneku kutsuda nimetatud standardite selgitamiseks kokku Euroopa ministrite tippkohtumine.
Nõukogu pakub end koordineerima Euroopa Liidu liikmesriikide ja ülejäänud 20 Euroopa inimõiguste konvetsioonile allakirjutanud riigi praktilisi samme ja ettevõtmisi.
Copyright The Financial Times Limited 2010.