Euroopa Liidu uuest diplomaatilisest korpusest jäeti suures osas eemale kaht sorti diplomaadid: naised ja uute liikmesriikide esindajad.
Euroliit diskrimineerib naisi ja uusliikmeid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu selgub eile avaldatud nimekirjast, võeti 29 diplomaadi perre vaid neli Ida-Euroopast pärit diplomaati. Naisterahvaid on kõigest kaheksa.
Euroliidu väliminister ja Euroopa Välisteenistuse (EAS) boss leedi Ashton ütles, et ametissemääramised peegeldavad ELi soolise ja geograafilise tasakaalu paranemist, kuid tunnistas samas, et «töö pole veel ühel pool».
Ühtlasi juhtis Ashton tähelepanu sellele, et need olid vaid esimesed ametipostid, mis paika pandi. Ta palus kodanikke kohtumõistmisega oodata, kuni täituvad ka ülejäänud diplomaatilised kohad, mida tuleb veel tosinate viisi.
Kõige magusam koht – nagu väidetakse – läks sakslasele Markus Edererile, kes ELi poolt Hiina missioonile läkitati.
Viis kohta sai Hispaania, neilt läheb muuhulgas üks inimene ka Hiinasse suursaadiku abiliseks. Prantsusmaa ja Iirimaa napsasid kumbki kolm kohta.
Iraagi, Brasiilia ja Washingtoni jaoks tuleb aga korraldada korduskonkurss, kuna kedagi sobivat esimese katsega ei leitud.
EAS asutati lähtuvalt Lissaboni leppest, mis jõustus detsembris – eesmärgiga tagada Euroopa Liidule sidusam välispoliitika.
Lapsekingades välisteenistust on kahjuks kummitanud ametkondlikud nahistamised eelarvete ja pesonali teemadel.
Igal liikmesriigil oli erinevaid nõudmisi, lisaks langes leedi Ashtoni ja tema meeskonna õlgadele ka kohutsus jaotada värsked ametipostid õiglaselt Euroopa Komisjoni, Euroopa Nõukogu ja riiklike välisteenistuste diplomaatide vahel.
«Määrasin ametisse parimad inimesed ja leidsin igaühele sobiva koha,» ütles leedi Ashton.
Copyright The Financial Times Limited 2010.