Välisraha sissevool Eestisse on 5 korda vähenenud
16. september 2010, 09:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandusekspert Heido Vitsur kirjutab Arengufondi aastaraportis, et välisraha sissevool Eestisse on võrreldes mõne aasta taguse majanduse tippajaga kahanenud viis korda.
Vitsur nendib, et kuigi selle aasta teine kvartal tõi julgustandva teate Eesti SKT kasvust ja seda just tööstustoodangu ekspordi kasvu arvel, ei ole meie olukord täna teistsugune kui aasta või kaks tagasi.
«Praeguse majandusstruktuuri juures ei taga ka kriisieelse ekspordimahuni jõudmine majanduse taastumist kriisieelsele tasemele, rääkimata vajalike struktuurimuutuste finantseerimisest.
Ka ei ole seni märgata piisavat, uut kasvu ja struktuurimuutusi võimaldavat, otseste välisinvesteeringute sissevoolu,» märgib Vitsur.
Raportist selgub, et kui välisraha sissevool ulatus 2007. aastal 31,25 miljardi kroonini, on tänavuste prognooside kohaselt see ca 6,3 miljardit krooni.
«Viimase kolme ja poole aasta jooksul Eestisse ja siit välja liikunud erinevaid rahavooge vaadates näeme, et meie majanduskasvu toetanud välisraha sissevool on võrreldes tipuga üle viie korra vähenenud, kuid erinevaid sissevoolu kanaleid on kriis mõjutanud erinevalt ning et ka selle aasta esimese poolaasta andmed pole kuigi julgustavad,» nendib Vitsur.
Kõige stabiilsemaks uue välisraha sissetoojaks Eesti majandusse on olnud tema sõnul teenuste sektor.
Teenuste eksport on vaatamata kaupade ekspordist väiksemale mahule tähtis selle poolest, et igas eksporditud teenuste kroonis sisaldub ca kaks korda rohkem Eestis loodud väärtust (tööd) kui kaupade ekspordis.